Tervis

Kiirtoit – kuidas mõjub organismile?

Kiirtoit on käigupealt kaasahaaratav ja seetõttu paljudele igapäevane viis saada kiirelt kõht täis, kuna elutempo on enamasti väga intensiivne.

Toitumine on tervise alus ja oluline on aru saada, et toiduga me saame energiat, mida on tarvis füüsiliseks liikumiseks ja eluprotsesside ülalhoidmiseks – see on ehitusmaterjal, mille kvaliteedist sõltub suuresti meie immuunsus.

 

Kiirtoidust on väga palju räägitud ja enamik teavad, et see pole parim lahendus enda keha toitmiseks. Kuid olenemata sellest on kiirtoit suur osa inimeste toidulauast. Tuletame meelde, miks oleks oluline pöörata rohkem tähelepanu sellele, millega me enda keha ja vaimu toidame. 

Kust sai kiirtoit alguse?

20.saj alguses USA-s Walter Anderson, lõi Kansases kiirtoitlustusketi nimega Valge Loss. Burger maksis 5 senti ja 25 aasta jooksul hind ei muutunud. Juba siis tekitas selle kättesaadavus ja võimalik kahjulikkus suuri diskussioone. 

Miks võiksid inimesed kiirtoidu tarbimist vähendada? 

⇨ Kiirtoit põhjustab organismis kiirelt muutuseid – inimese keha ei vasta tema tegelikule vanusele, tekib iiveldus, kõrvetised, nõrkus, tahhükardia, uni on häiritud ja tekib väsimus.

⇨ Kiirtoit rikub meie organismi hormoonide tasakaalu, mis vastutavad meie täiskõhutunde eest.

⇨ Kiirtoidust tekib raskus kõhus ja kõhupuhitus. Noor organism ei taju neid väikeseid vererõhu ja pulsi muutuseid.

Kui süüa järjepidevalt kiirtoitu, siis see tekitab pH-tasakaalu häirumise. Üheks organismi töö põhiliseks tagajaks on pH-tasakaal. See vastutab meis toimuvate biokeemiliste protsesside eest – raku varustatus hapnikuga ja selle funktsioneerimine.

⇨ Kui pH-tasakaal on häirunud, toimub ka mikroorganismide muutusImmuunsüsteem, valged verelibled muutuvad nõrgemaks, mille tõttu tekivad organismi soovimatud patoloogiad. Lisaks, võib krooniline liighappesus põhjustada peavalusid, ärevust, unetust, vedelikupeetust.

Kiirtoidus on keemiliselt valmistatud rasvad, seal ei ole naturaalseid rasvu. Molekulide lõhkumise ja väänamise protsessi nimetatakse hüdreerimiseks, ning saadud aine transrasvaks.

Transrasvad kujutavad endas kunstlikke rasvhapete isomeere. Need on vesinikuga liiga üleküllastunud. Transrasvad ei rikne, samuti ei rikne nende baasil valmistatud toiduained. Tänu sünteetilisele loomusele – toimub inimkeha paksenemine, hiljem võivad tekkida südame- ja onkoloogilised haigused.

⚡ Suurenenud südamehaiguste risk, sest see mõjutab veresooni – need kattuvad seestpoolt väikeste klompidega, mis segavad vereringet.

Kehas olevate rakkude jaoks on rasvad väga tähtsad:

⇨ Organismis olevad rakud elavad ja toimivad tänu kolme liiki toitainetele: valkudele, rasvadele ja süsivesikutele.

Toit laguneb kolmeks koostisosaks ja toidab meie rakke:

• Valk on põhiline ehituselement.

• Süsivesikud aitavad kaasa raku arengule.

• Rasvad aitavad välja viia mürke ja on energiaallikas. Rasvad võivad olla kas taimse või loomse päritoluga, tähendab naturaalsed. Kuid on olemas ka kunstlikud rasvad ja just need tekitavad kahju meie rakkudele.

⇨ Raku jaoks on nad kui head rasvhapped, sellepärast rakk ‘’avaneb’’ ja need rasvad saavad rakku sisse. Hea rasv on oluline ka rakumembraani jaoks, et see oleks paindlik ja saaks toitaineid vastu võtta, et siis mürke välja ajada.

⚡ Kui rakk ‘’avaneb’’ ja hoopis need “halvad” rasvad sinna sisenevad, pole nende jaoks rakus oma kohta, mistõttu tekib kaos. Kaose tõttu rakus tekivad rakus mutatsioonid ning seeläbi ka haigused.

 

Mis on kantserogeen?

Aastate jooksul on meditsiiniliste uuringute tulemusena kindlaks määratud üha pikenev loetelu sellistest ohtlikest ainetest ja tööstuslikest protsessidest, mida peetakse inimestel vähki tekitavateks. Neid nimetatakse kantserogeenideks ning nende suhtes on kehtestatud spetsiaalne kontroll ja spetsiaalsed eeskirjad. (Töötervishoid ja tööohutus)

⚡ Rootsi teadlased tõestasid, et kuivikud ja krõpsud sisaldavad tohutul määral ohtlikke kantserogeene, sh. akrüülamiidi – valge või läbipaistev veeslahustuv kristallaine.

⚡  Õli, mida kasutatakse korduvalt, moodustab väga tugevaid mürgiseid kantserogeenseid aineid.

⚡ On teada, et akrüülamiid kahjustab närvisüsteemi ning onkoloogide andmetel põhjustab see geneetilisi mutatsioone ja kasvajaid kõhuõõnes. See aine tekib vesinikurikka toidu kuumutamisel. Keetmisel, kantserogeene ei teki, kuid praadimise ajal vastupidi – seda eraldub väga intensiivselt.

 Näiteks, soovitatakse liha keeta ja juurvilju aurutada – nii säilivad toiduainete väärtuslikud ained ja vitamiinid.

Kuidas toit on ajas veel muutunud?

⚡ Maitseained – kastmetes, kuivproduktides, puljongites – sisaldavad lisandit E621 e naatriumglutamaati. See parandab toidu maitset ja meil tekib soov seda uuesti süüa.

⚡ Kiirnuudlid – need said alguse Hiinast ja algselt tehti neid ainult sõduritele. Seda näriti kui snäkki, pärast õpiti praadima ja pakkima. Kiirnuudlid aga ei säilinud kaua, seega oli vaja keemiatööstuse sekkumistKaasaegsete nuudlite koostis mõjub agressiivselt seedetrakti limaskestale, tekitades koliiti ja gastriiti ning kõrget naatriumglutamaadi sisaldust organismis.

⚡ Puljong – 1970.aastal valmistati Nõukogude Liidus puljongit, mis oli valmistatud kõrgemat sorti naturaalsest lihast ja vürtsidest. Aga massilise tootmise ilmumise tõttu läänes, soikus vene kuubikute tootmine. Kaasaegses kuubikus ei ole enam liha, seal on ekstraktiivsed ained, rasv, piiramatus koguses soola, happesuse regulaatorid, aromatisaatorid ja naatriumglutamaat.

⚡ Gaseeritud joogid – sinna on lisatud sidrunhapet. Sidrunhape teeb meie organismi veelgi happelisemaks. Kui varem oli osteoporoos ehk luude hõrenemine levinud üle 60.aastaste seas, siis praegu levib see üha nooremate seas – kuna organism kaotab tänu gaseeritud joogile kaltsiumit, magneesiumit ja tsinki.

Allikas.  https://www.biotheka.ee/

Jaga
Back to top button