Tervis

Söömishäired – mis need on ja kuidas nendega toime tulla?

Kuigi söömine võiks olla nauditav tegevus, mis annab kehale vajalikke toitaineid ja energiat, võib söömishäire esineda meie eludes sellegipoolest ühel või teisel kujul.

☯ Ideaalne suhe toiduga võiks olla selline, kus kogeme naudingut maitsetest ja saame kätte kogu vajaliku energia ja toitained, mis kuluvad meie keha terviklikuks toimimiseks. Energia vajadus toidust sõltub inimese east, kehakaalust, soost, ainevahetuse eripärast jms. Kehaline koormus mõjutab toidust saadava energia vajadust kõige rohkem. Läbi toidu ja liikumise saame hoida tasakaalus nii kehatasandi kui ka närvisüsteemi heaolu.

Mõnel juhul võivad halvad mõtted või kogemused käivitada kehas protsesse, mis ilma lähedaste toeta või meditsiinilise sekkumiseta võivad lõppeda psühholoogiliste muutustega ning inimese suhtumine endasse, oma kehasse ja toitumisse muutuvad. Artiklis jagame, mis on söömishäire, millised on levinumate söömishäirete nagu buliimia, anoreksia ja ortoreksia tunnused ja kuidas toetada oma lähedast, kelle söömiskäitumine on muutunud. Samuti leiad soovitusi, millistest ravimtaimedest ja toidulisanditest võib abi olla tervenemise teekonnal.

 

Mis on söömishäire?

⇨ Söömishäire on haigus, mis võib tekkida, kui inimesel on pikemat aega rahulolematus oma kehaga või raskusi negatiivsete emotsioonidega toime tulla, mis võivad olla põhjustatud stressist, hirmust, valust või segadusest. Läbi toitumise, seda ülemäära palju tarbides või just söömise piiramisega, proovitakse paremaks muuta kogu elu.

⇨ Söömishäireid võivad vallandada elu muutvad sündmused. Sellised sündmused võivad olla teismeea algus, kooli või töökoha vahetus, raskused koolis või tööl, lähedase suhte katkemine, armastatud inimese kaotus jne.

Räägime lühidalt viiest söömishäirest:

1. Buliimia (bulimia nervosa):

Sellisel juhul esinevad: äärmuslike meetmetega söömise reguleerimine, järjepidevad liigsöömishood ja liigne muretsemine kehakaalu pärast. Selle tõttu võidakse näiteks kuritarvitada lahtisteid, kutsutakse esile oksendamist, kasutatakse söögiisu vähendavaid ravimeid või diureetikume ning tehakse korduvaid nälgimisperioode.

⚡ Neil on vastapandamatu tung toidu järele ning on raskusi mõelda millelegi muule, kui söömisele. Tavaliselt seatakse range kehakaalu piirang, mille pärast võib kehakaal olla tunduvalt väiksem kui on tervisele kasulik.

2. Anoreksia (anorexia nervosa):

On söömishäire, mille puhul inimene on kaotanud väga palju rohkem kehakaalu kui on tervislik. Kehakaalu tõus on nende jaoks suurim hirm ja üldiselt nähakse keha moonutatud pildina.

See mõjutab ka hormonaalsüsteemi ja ainevahetust. Kehakaal ja välimus saavad kõige olulisemaks ning õppimine, töö ja suhted võivad jääda tahaplaanile.

⚡ Ülikõhnus ei ole bioloogiliselt ja geneetiliselt loomulik ega saavutatav suurema osa inimeste jaoks. Sellest tekib rahulolematus oma kehakaalu ja -kujuga.

Varasemalt esinesid sellised probleemid pigem rohkem tüdrukutel ja naistel, kuid viimaste aastatega on probleem muutunud tõsisemaks ka meeste puhul.

 

3. Ortoreksia (orthorexia nervosa):

Ortoreksia on teistmoodi söömishäire. Ortoreksia puhul on inimene pidevalt mures mida söögiks tarbida, valides vaid rangetele kvaliteedikriteeriumitele vastavat toitu. 

⇨ Ortoreksiaks ei nimetata seda kui inimene on otsustanud tervislikult toituda ilma, et see muutuks kinnisideeks, ja sellest saab tema jaoks tavaline tervisele kasulik rutiin.

⚡ Ortoreksia puhul võtab inimene kasutusele ektreemsed enesedistsipliini meetodid nagu näiteks veelgi rangema toitumisrežiimi või paastumise, kui ta on libastunud enda dieedi järgimisel. Harvematel juhtudel võib see viia alatoitumiseni.

⚡ Organism vajab piisavas koguses erinevaid toitaineid. Kui organismil jääb puudu mõnest toitainest, siis võib see viia ühel hetkel paratamatult vastupandamatu ihani „keelatud toitude“ järele. Mille tulemusel inimene süüdistab ennast tahtejõuetuses, kuid ei kahtle iseenda poolt kehtestatud reeglite õigsuses.

Tänapäeval on palju informatsiooni erinevate toidugruppide negatiivse mõju kohta organismile, kuid tagajärjeks võib olla see, et toiduained, mida peetakse „turvaliseks“, muudavad toidumenüü väga ühekülgseks. Hiljem võivad tekkida terviseprobleemid ja väsimus.

4. Emotsionaalne söömine




Toitu on lihtne kasutada negatiivsete emotsioonide blokeerimiseks ning enese tuimestamiseks. Hingelise tühjuse täitmine või söögist lohutuse otsimine aitab näiliselt hakkama saada stressi ja pingetega. Söömine tekitab ajutise vabanemise tunde, kuid see võib varsti asenduda süü-ja häbitundega.

5. Liigsöömishäire

Selle häire kujunemise põhjuseks on emotsionaalsed, elukogemuslikud ja ka geneetilised faktorid. Samuti ka sotsiaalsed ja kultuurilised tegurid.

⚡ Tihti süüakse nii rõõmsate sündmuste tähistamiseks kui ka murest vabanemiseks. Põhjuseks võib olla varajases lapsepõlves saadud harjumus, kus vanemad pakuvad lapsele toitu nii lohutuseks kui kiituseks.

Selle häire puhul on tugev seos emotsioonidega, sest sel viisil on lihtsam nendega hakkama saada. Söömine tekitab rahulolutunde – inimene saab ennast korraks hästi tunda. Kuni selline käitumine ei muutub ainsaks viisiks, kuidas emotsioonidega toime tulla või stressi maandada, siis ei ole see veel probleem.

 

Kuidas aidata enda lähedast või iseennast söömishäirega toime tulla?

☯ Kõige olulisem on lähedaste toetus. Söömishäiret põhjustavad probleemid võivad olla väga sügaval sisimas peidus ning tuleb mõista, et söömishäire ei ole mitte kunagi lihtsalt edevuse tagajärg.

☯ Püüa mõista, et häire all kannataja on tegelikult suures segaduses ja teeb kõik, mis on talle sel hetkel jõukohane. Hea oleks väljendada toetust ja kiitust iga väiksemagi edusammu eest.

☯ Ära võta üle terapeudi rolli. Tee selle inimese abistamiseks vaid seda, mida on võimalik, samal ajal aga ära unusta enda füüsiliste, emotsionaalsete ja vaimsete vajaduste eest hoolitseda. Saab olla toetav ja jagada asjakohast informatsiooni, kuid söömishäirega inimese tervenemine peab olema tema enda soov.

Iseenda aitamiseks:

☯ Hakata näiteks pidama päevikut, mis kannab nime „Asjad, mille eest ma tänulik olen“ ning täita seda igal õhtul. Isegi siis, kui on kirja panna ainult üks asi. Kirjutada üles iga pisiasja, mille eest saab tänulik olla! Tänulik saab olla erinevate lihtsate asjade eest nagu soe kodu, toetav sõber või lähedane inimene, mõni rõõmustav uudis, õues paistev päike või muu pisike detail igapäevaelus, mida muidu kipume iseenesestmõistetavalt võtma.




☯ Kui tuleb tung liiga palju süüa, oksendada või söömist piirata, siis tuleks püüda mõelda tunneteleKirjutada üles emotsioonid ja mõtted, mis antud hetkel peas ringlevad ning järgnevalt see, kuidas nendega toime tulla ja miks see oluline on. Ainuüksi sellega astud juba sammukese lähemale sellele, et oma tunnetega testmoodi hakkama saada. Võid endale külmkapile näiteks mõne meeldetuletava sõnumi panna: “Kas mul on kõht tühi ja ma vajan seda ampsu või kogen end hetkel hoopis emotsionaalselt tasakaalust väljas?” või “Kes see tahab praegu süüa?” – selline enesevaatlus ja teadlik valik muutub läbi praktika edaspidi järjest kergemaks!

☯ Koosta kirjalik pöördumine söömishäire poole. Kirjuta, millest see tekkis ja miks see ei ole enam vajalik. Selle kirja võib kokku kortsutada ja ära põletada. Seda harjutust võib vajadusel läbi teha mitmeid kordi, et vabastada kehasse kogunenud viha ja frustratsioon.

☯ Toidukordade vahe võiks olla 3–4 tundi. Kui toidukordade vahe on pikem, siis hakkab veresuhkru tase langema, mille tõttu tekib vajadus magusate ja rasvaste toitude järele, mis suurendab söömishoo tekke riski.

☯ Söömise muutmine regulaarseks. Päevarežiim: 3 söögikorda ja nende vahel 2-3 oodet. Vältida tuleks toidukordade vahele jätmist, sest see suurendab riski süüa hiljem rohkem kui vaja ja samas ei tohiks toidukordade vahel rohkem süüa, sest keha saab nendest kordadest kõik vajaliku kätte, kui toit on mitmekesine ja naturaalne.

☯ Muudatused võiksid toimuda järk-järgult. Võimalusel pöörduda söömishäirete spetsialistide poole toitumisprotsessi reguleerimiseks ning võimalike tüsistuste ennetamiseks.

Tea, et me kõik oleme väärtuslikud siin maailmas!

Toome välja ka toidulisandid, mis võiksid olla abiks tervenemise teekonnal:

🌿 Meelerahu – aitab vaimselt rahuneda ja endasse tagasi tulla.

🌿 Ashwagandha – aitab hormonaalsüsteemi tasakaalustada ja ärevust taandada.

🌿 Sidrunväädik – aitab samuti hormonaalsüsteemi ja parandab mentaalseid võimeid.




🌿 Kuningakepiõli – aitab tasakaalustada hormonaalsüsteemi.

🌿 Probiootikumid – aitavad tasakaalustada mikrobioomi, mitmekesistada. Tänu sellele võib ka söömisisu väheneda.

🌿 Ensüümid – aitavad toiduaineid paremini lõhustada ja toetab seedeprotsessi.

Ära karda pöörduda mõne terapeudi, toitumisnõustaja või psühholoogi poole, et nad sellel teekonnal abistaksid ja toetaksid!

 

Hoiame üksteist!

Kirjutise autor: Sandra Liivrand, Biotheka

Jaga
Back to top button