Viimastel kuudel on Tallinnas korduvalt tekkinud kriitiline olukord, kus kiirabiautod on oodanud tunde haiglate uste taga, et patsiente üle anda. Korduvalt on tulnud haigeid saata 100 kilomeetri kaugusele maakonnahaiglatesse ravile. Nüüd algatab terviseamet menetluse, et uurida, miks haiglad ei suuda neile pandud kohutusi täita.
Teisipäeva õhtul ootas Põhja-Eesti regionaalhaigla (PERH) erakorralise meditsiini osakonna (EMO) ukse taga 13 kiirabiautot, et anda patsient üle haiglale. Olukord oli nii kriitiline, et kaks inimest saadeti ravile Paidesse.
Järvamaa haigla juht Külvar Mand oli teisipäeval tööl, kui PERH-i ukse taga oodanud üks kopsuturse ning südameprobleemidega ning teine puusa- ja seljavaluga patsient Paidesse viidi.
“See on alates jaanipäeva järgsest perioodist saanud trendiks. Meil Paides on see juba viies või kuues kord,” rääkis Mand. Kaheksast poole aasta jooksul Järvamaa haiglasse viidud patsiendist viis vajasid haiglaravi, neist kaks operatsiooni, kolm lubati pärast uuringuid koju.
“Suvised patsiendid on olnud sellised, kes said luumurdudega kipsid ja kas korraldasid ise endale transpordi või läksid tagasi taksoga,” rääkis haiglajuht.
Kui Järvamaa haigla juht muretseb, kuidas patsiendid 100 kilomeetri taha koju saavad ja on sel teemal pöördunud ka Tallinna linna poole, siis Tallinna Kiirabi juhi Raul Adlase sõnul teeb iga selline maakonda sõit keerulisemaks olukorra pealinnas.
“See kiirabiauto on kõigepealt paar tundi oodanud, ta on olnud n-ö arvelt maas ja siis ta läheb sinna Järvamaale kuskile kolmeks tunniks ära,” selgitas Raul Adlas. Kiirabi vajadus on aga pealinnas suur, sest piirkonnas elab palju inimesi ja sisuliselt iga viie minuti järel tuleb uus väljakutse.
“Iga üksus, mis on arvelt maas, peaks olema Viimsis, Maardus või Lasnamäel ja teenindama patsiente,” tõdes Adlas.
Kiirabid on tema sõnul omalt poolt kõike teinud, et olukorda leevendada, kuid pudelikael on tema hinnangul haiglates, mis ei suuda patsiente vastu võtta.
“Võib-olla seda on natukene hirmutav öelda, aga novembris oli meil juhtum, kus 22 kiirabibrigaadist seisid meil 18 ukse taga ehk tegelikult päris, päris rasketele väljakutsetele me sõita ei saanud,” tõi Adlas näite.
Probleem on viimastel kuudel teravnenud ja terviseameti tervishoiukriiside valmisoleku juhataja Ragnar Vaiknemetsa sõnul on üheks probleemi põhjuseks EMO arstide nappus. Haiglad võivad ju kiirabiga toodud patsientide jaoks lisavoodikohti teha, kuid voodikohast ei piisa, kui arste ei ole.
“Väidetavalt kuskil kümnest erakorralise meditsiini residendist kaheksa vahetab oma eriala enne õpingute lõpetamist. Kui resident läheb EMO-sse ja näeb, et see koormus on nii suur ja kuskilt ei leevene ka, siis polegi huvi sinna tööle minna,” rääkis Vaiknemets.
Vaiknemetsa sõnul on EMO-de, aga ka kiirabi koormus kasvanud, kuna pöörduvad sinna perearsti pädevusse kuuluvate muredega. Ta möönab, et inimestel ei pruugi muud valikut olla, sest on probleeme perearsti jutule pääsemisega.
Terviseamet algatab haiglate üle järelevalvemenetluse
Terviseamet on lahenduste leidmiseks neli korda kutsunud ühise laua taha nii haiglad, kiirabi, sotsiaalministeeriumi kui ka haigekassa esindajad, kuid tulemuseta. Nüüd on otsustatud alustada Tallinna haiglate üle järelevalvemenetlust, et selgitada välja, miks haiglad ei suuda neile ministri määrusega pandud kohustust täita.
Vaiknemetsa sõnul on ühe lahendusena räägitud ka senise rahastusmudeli muutmisest, kuid see ei juhtu sel aastal.
Lisaks Tallinna haiglatele on probleeme tekkinud ka Rakvere haiglas.
Teisipäeva õhtul pidi üks patsient ootama kolm ja pool tundi haigla ukse taga, enne kui arsti jutule sai.
Kõige kriitilisem oli Vaiknemetsa hinnangul olukord 4. jaanuaril, kui kiirabi pidi ootama neli-viis tundi haigla ukse taga.
Err.ee