Balti Assamblee (BA) president ja BA Eesti delegatsiooni esimees Timo Suslov sõnas, et 2024–2026. aastani keskendub organisatsioonide koostöö eeskätt küberkaitsele ning idapartnerlusele.
„Balti riigid ja Põhjamaad on ühisel seisukohal, et Venemaa agressioon Ukrainas ohustab meie piirkonda ja kogu Euroopat. Seetõttu leppisime esiteks kokku, et aitame Ukrainat sõjajärgsetel taastamistöödel. Samuti vajame põhjalikku kaitsekoostööpoliitikat, mis hõlmab küberjulgeolekut ning Balti riikide ja Põhjamaade ühiskondade vastupanuvõime suurendamist autoritaarsetelt režiimidelt pärit võltsuudistele ja propagandale,“ sõnas Suslov.
Põhjamaade Nõukogu poolt allkirjastas dokumendi Põhjamaade Nõukogu president Jorodd Asphjell.
Lisaks on koostööprioriteetide nimekirjas demokraatiale ülemineku toetamine idapartnerlusmaades; piirkonna energiajulgeolek; transpordi- ja energiataristu ühildamine ja digitaalse koostalitlusvõime tagamine; kliimamuutuse vähendamine ning kestlik, energiasäästlik ja ringmajandus; samuti haridussüsteemide ühilduvus, sealhulgas üksteise kõrgkoolide lõpudiplomite tunnistamine.
Riigikogu konverentsisaalis toimuva, kell 11 alanud tippkohtumise raames toimub kaks arutelupaneeli, mille teemadeks on küberkaitsekoostöö ja idapartnerlusriikide toetamine üleminekul demokraatlikule ühiskonnakorraldusele. Istungit juhib BA president Timo Suslov ning osalevad ka presiidiumi liige Enn Eesmaa ja BA julgeolekukomisjoni esimees Peeter Tali. Hommikul enne tippkohtumise ametlikku algust külastasid BA ja PNi delegatsioonid ka NATO Küberkaitsekoostöö Keskust Tallinnas.
Balti Assamblee on kolme Balti riigi parlamendi konsultatiivne koostööorganisatsioon, mis arutab vastastikust huvi pakkuvaid küsimusi. 2023. aastal on Balti Assamblee eesistujaks Eesti.
