19. aprillil kell 12.32 teatati, et Otepää vallas Restu külas põleb kulu ning süttinud on elumaja. Selgus, et tuleohutusnõudeid eiravalt tehtud lõkkes prahipõletamisest süttis alguses kulu, millest omakorda maja. Lõket oli teinud majaomanikust mees, kes põlengut üksi kustutada üritas. Päästjad kutsus kohale naaber, kelle maja kulupõleng samuti ohustama hakkas. Süttinud

Jõgevamaa – 19. aprillil kell 13.27 teatati, et Põltsamaa vallas Kalme külas Tallinn-Tartu mnt 112. kilomeetril süttis põlema rekka kabiiniosa, kust tuli levis ka puidukoormale ning kulupõllule. Päästjad kustutasid tulekahju kell 14.43. Inimesed viga ei saanud. Veoauto süttis tõenäoliselt tehnilisest rikkest.

Puuriida ladumisel vana tõde, et oma tuba, oma luba, ei kehti. Kui puuriit saab valesti laotud, võib selle eest kaela saada rahatrahvi.   Kevadel on puukütte peal eramajaomanikel käed-jalad tööd täis: vaja tellida ja laduda puud, et talvel ikka oleks, millega tuba soojana hoida. Meeles tuleb aga pidada, et puuriita

78-aastane Espoo mees tegi head äri, kui ostis Eestist ja Eesti laevadelt odavalt Vergi viina ja müüs seda suure vaheltkasuga edasi alkohoolikute ühiselamu elanikele Espoos Olarinluomas.   Mees küsis Soomes ühe pudeli 40-protsendilise viina eest 20 eurot, võla peale müües 25 eurot. Mees ise maksis viinapudeli eest ligi 6 eurot,

Toompeal ja vanalinnas täidavad tööülesandeid politseinikud, kellest mitmed on mulle isiklikult tuttavad ja keda pean oma sõpradeks. Ma tean, mis neid iga päev vormi selga tõmbama paneb ja seda pühendumust, millega nad oma tööd teevad. On kurb, et nemad on solvavate ja vihaste kirjade sihtmärgiks saanud. Õnneks on need kirjad

21.04 Kolme inimest noaga rünnanud mees võeti vahi alla Prokuratuur taotles täna kohtus Haapsalus kolme inimese pussitamises kahtlustatava mehe vahistamist kaheks kuuks, kohus nõustus taotlusega.   „Teda kahtlustatakse mõrvas, mis seisnes kolme inimese noaga löömises. Löömise tagajärjel suri üks inimene ja teised said nii tõsiselt viga, et vajasid haiglaravi. Lisaks

COVID-19 vaktsiinidega läbiviidud kliinilised uuringud olid suuremahulised ja nendes ilmnes, et ohutusprofiil on hea – tõsiseid kõrvaltoimeid ei ilmnenud, kuid vaktsineerimisjärgsed reaktsioonid olid sagedased.   Uute vaktsiinide puhul on ohutusandmete jätkuv kogumine turustamise ajal väga oluline. Eestis on vaktsineerijad ja vaktsineeritud andnud Ravimiametile koroonavaktsiinide kõrvaltoimetest väga hästi teada.   Vaktsineeritud

Eestis on praeguseks kõigist üle 70-aastastest vaktsineeritud üle Eesti enam kui pooled. Lähinädalatel Eestisse jõudvad vaktsiinikogused võimaldavad pakkuda vaktsineerimise võimalust kõigile üle 70-aastastele. Üle 70-aastased inimesed, kellele veel ei ole vaktsineerimisvõimalust pakutud või kes on varem vaktsineerimisest loobunud ja praeguseks ümber mõelnud, võiksid nüüd perearstikeskusele oma vaktsineerimissoovist märku anda.  

Eesti inimeste ohutunnetus koroonaviiruse leviku suhtes on vähenenud, kuid viiruse leviku tõkestamiseks antud suuniseid järgitakse endiselt hoolsalt. Veidi on vähenenud kodus püsimine ja ootus piirangute leevendamiseks kasvab. Elanike soov end COVID-19 vastu vaktsineerida püsib kõrgel, selgub Riigikantselei tellimusel aprilli esimeses pooles Turu-uuringute AS-i tehtud Eesti elanike küsitlusest.   „Olukorra kriitilisuse

“Kas tahetakse kõigepealt viia nakatumist täitsa madalale, mis lubaks suuremaid leevendusi ette võtta, või siis alustatakse jupiti, mis viib nakkuse kindlasti üles ning lükkab suuremad leevendused tulevikku,” selgitas Tartu Ülikooli viroloogiaprofessor Andres Merits, kelle hinnangul on see valik pigem poliitiline küsimus.   Kuigi Eesti on koroonaviiruse näitajatelt langustrendis, paiknetakse endiselt