Putini nägu ja kael on piltide põhjal üles paistetanud. Terviseprobleemidele viitavad ka suure distantsi hoidmine oma vestluspartneritega ning pikad koosolekulauad, vahendab Ilta-Sanomat.
Näo paistatus võib viidata raskele haigusele. Putin võib kasutada kangeid ravimeid või hormoonpreparaate.
Putinit jälginud USA Venemaa-ekspert Fiona Hill ütles väljaandele Politico, et Putin ei paista enam kui suurmees, vaid paistes näoga tegelane. On teada, et Putinil on probleemid seljaga. On võimalik, et ta kasutab kangeid hormoonravimeid.
Putinit tabas 2020. aasta novembris kohtumisel rahandusministriga televisiooni otsesaates köhahoog, mis hiljem saatest välja lõigati. Venemaa poliitika analüütik, professor Valeri Solovei ütles 2020. aasta novembris, et Putinil võib olla Parkinsoni tõbi või vähk. Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov aga ütles, et see on jama. Tema väitel on presidendiga kõik korras.
Solovei oli sunnitud pärast seda professori ametist lahkuma. Teda on hiljem kinni peetud Moskvas toimunud meeleavaldustel.
Prantsuse eksperdid on samuti väitnud, et Putinil on terviseprobleemid. Nad rääkisid oma kahtlustest pärast president Emmanuel Macroni ja Putini kohtumist pika laua taga, see oli vahetult enne Ukraina ründamist. Prantslaste väitel polnud Putin enam see mees, kellega Macron kohtus paar aastat tagasi.
Putin oli jäigem, ideoloogilisem ja teatud mõttes peast segi, ütles üks Prantsuse ametnik väljaandele Telegraph. Putin kadus avalikkuse eest 10 päevaks aastal 2015. Tookord arvati, et põhjuseks on terviseprobleemid.
Putini terviseprobleemidest on rääkinud ka USA luureallikad. USA senati luurekomisjoni esimees Marco Rubio ütles väljaandele Telegraph, et ta ei saa täpsemalt öelda, aga midagi on Putini tervisega lahti. Rubio väitel on Putinil mingi närvisüsteemi või psüühikaga seotud terviseprobleem.
Terviseprobleemidele viitab Putini eraldumine teistest inimestest. Piltidel on näha, kuidas Putin istub pika laua ääres teistest eemal. Prantsuse president Emmanuel Macron pandi istuma Putinist 4 meetri kaugusele.
Putin on viimasel ajal kohtunud teiste inimestega video konverentside kaudu. Ta pole külalisi vastu võtnud. Temaga kokku saanud inimesed on pidanud enne seda olema kaks nädalat koroonakarantiinis.
Pikad lauad ja distantsi hoidmine viitavad mingile haigusele. Nõrgenenud immuunsusega inimestel on suurem oht haigestuda koroonasse ja muudesse haigustesse. Putin on 69-aastane ja kuulub riskigruppi.
Pika laua teises otsas on pidanud istuma ka Vene välisminister Sergei Lavrov ja Vene keskpanga juht Elvira Nabiullina.
Kui Putin avalikult alandas veebruari lõpus toimunud Vene julgeolekunõukogu istungil välisluure juhti Sergei Narõškinit, siis istusid kõik nõukogu liikmed teisel pool suurt marmorsaali.
USA luure andmetel on president Putinit mõjutanud koroona. Ta on teistest rohkem isoleeritud kui varem ja elab omas mullis. Putini ettevaatlikkus viitab aga mitte tema vanusele, vaid mingile paranoiale.
Paranoiaga on Putin kokku puutunud oma varasemas töös KGB-s. Vene juhtidel on kombeks kasutada kõiki võimalusi, kui nad hätta jäävad. Putini otsus Ukraina pommitamise kohta võib olla sellest tingitud.
Fiona Hill arvab, et Ukrainat sundisid ründama Putini isiklikud põhjused. Putin saab oktoobris 70-aastaseks ja ta võib arvata, et tal on vähe aega jäänud. Putin näeb oma rolli Venemaa kaitsjana. Kui kõik on vaikne ja rahulik, siis pole Putinit enam vaja.
Allikas. Eestinen.fi
