„Arutasime tekkinud olukorda tervise- ja tööministriga ja leidsime, et seaduse tänane sõnastus võib olla mitmeti tõlgendatav. Töötame koostöös sotsiaalministeeriumi ning teiste osapooltega, et tagada õigusselgus ning viia seadusemuudatus esimesel võimalusel riigikokku. Seni jätkame nii-öelda vana praktikaga, kus töösuhte ajal aset leidnud ajutise töövõimetuse juhtumi alusel maksame hüvitist töövõime taastumiseni,“ selgitas Haigekassa õigusosakonna juhataja Ergo Pallo.
„Arutasime tekkinud olukorda tervise- ja tööministriga ja leidsime, et seaduse tänane sõnastus võib olla mitmeti tõlgendatav. Töötame koostöös sotsiaalministeeriumi ning teiste osapooltega, et tagada õigusselgus ning viia seadusemuudatus esimesel võimalusel riigikokku. Seni jätkame nii-öelda vana praktikaga, kus töösuhte ajal aset leidnud ajutise töövõimetuse juhtumi alusel maksame hüvitist töövõime taastumiseni,“ lisas Pallo..
Tervise- ja tööministri ettepanekul taastab haigekassa enne selle aasta juulikuud kehtinud töövõimetuse hüvitise maksmise põhimõtte ja maksab hüvitist töösuhte ajal alanud töövõimetusjuhtumi lõpuni.
Ajutise töövõimetuse hüvitis on mõeldud kompenseerima tulu, mis jääb töökohustustest ajutise vabastuse tõttu saamata. Ergo Pallo sõnul oli vahepealne muudatus seotud seaduse mõtte ülevaatamisega.
Nende inimeste puhul, kellele selle aasta 12.07.-02.09. keelduti ainult sellel alusel hüvitist maksmast, teeb haigekassa parandused.
Töövõimetuslehe väljastamine või mitteväljastamine on endiselt arstlik otsus ehk sõltumata töösuhte olemasolust hindab raviarst inimese haigestumisest lähtuvalt, kas töövõimetuslehte on vaja. Arstil on õigus ja ka kohustus lehe andmisest keelduda, kui inimese tervislik seisund võimaldab töötamist. Töövõimetuslehe väljastamine peab olema vajaduspõhine, põhjendatud ja dokumenteeritud.