Eelmisel nädalal kinnitati laboratoorselt 11 A- ja Ă¼ks B-gripiviiruse juhtu.
45. nädalal haigestus ägedatesse respiratoorsetesse nakkustesse 3825 inimest, kolmandik haigestunutest olid lapsed. Eelmise nädalaga võrreldes kasvas haigestumine 18% võrra. Keskmine haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 287,2. Nakatumine on keskmisest kõrgem Harju, Tartu, Lääne, Ida-Viru ja Viljandi maakonnas.
Nädala jooksul registreeriti 28 gripijuhtu, millest laboratoorselt kinnitati 12. Tervise ja Heaolu InfosĂ¼steemide Keskuse andmeil vajas gripi tõttu hospitaliseerimist kolm vaktsineerimata riskirĂ¼hma patsienti. Hooaja algusest on gripi tõttu haiglaravi vajanud seitse patsienti.
Ă„gedate Ă¼lemiste hingamisteede nakkuste sentinelseire kaudu registreeritud andmete põhjal saab haigestumise intensiivsust hinnata madalaks. Sentinelseire andmete põhjal osutusid 31,3% proovidest positiivseks gripilaadsete nakkuste tekitajate suhtes. Nakkusi põhjustavad peamiselt rino- ja adenoviirused, esinevad Ă¼ksikud gripi- ja metapneumoviiruse juhud, lisaks ka SARS-CoV-2 haigestumised. Ăœlemiste hingamisteede nakkushaigusi põhjustavate viiruste Ă¼ldpilt muutub mitmekesisemaks.
Nädala jooksul registreeriti 2706 COVID-19 juhtu. Registreeritud haigusjuhtude arv kasvas 47,9% võrra, haigestumine kasvas kõikides vanuserĂ¼hmades. Nädala jooksul hospitaliseeriti 230 patsienti, kellest 78 vajas haiglaravi sĂ¼mptomaatilise COVID-19 tõttu. Haiglate andmetel lisandus kaks surmajuhtu.
Terviseamet tuletab meelde, et mistahes haigussĂ¼mptomite korral tuleb jääda koju ja vältida lähikontakte. Haigestumise korral tuleb Ă¼hendust võtta oma perearstiga, kes määrab ravi ja suunab vajadusel testima. Haigena tööl või koolis käimine koormab nakkusega võitlevat organismi ja suurendab viirushaiguste levikut. Tõbisena tuleb vältida oma vanemaealiste lähedaste ja väikelaste kĂ¼lastamist haiglates.
Viirushooajal meelespea:
- Mistahes haigussĂ¼mptomite esinemisel jää koju ja võta Ă¼hendust oma perearstiga, kes määrab ravi ja suunab vajadusel testima.
- Aevastades või köhides kata oma suu ja nina pabertaskurätiga.
- Pese käsi! Sage kätepesu kaitseb sind ja sinu lähedasi viiruste eest. Väldi näopiirkonna puudutamist saastunud kätega.
- Järgi tervislikku eluviisi: maga piisavalt, ole fĂ¼Ă¼siliselt aktiivne, väldi stressi, joo piisavalt vett ja söö täisväärtuslikku toitu.