Tag Archives: gripp

18. nädala jooksul registreeriti 1798 ägedate respiratoorsete nakkuste haigusjuhtu, neist 42,9% olid kuni 14-aastased lapsed. Lisandus 136 gripijuhtu. Laboratoorselt kinnitati 76 haigusjuhtu: 15 A- ja 61 B-gripiviirust. Grippi haigestumine ja haiguse tõttu hospitaliseerimine on langemas, kuid gripiviiruse levik on endiselt laialdane. Esialgsetel andmetel on sel hooajal kokku olnud 1458 gripiga

Gripp algab sageli järsku, higistamise ja külmavärinate, lihaste ja jäsemete valude, kurguvalu, köha ja enamasti kõrge palavikuga. Üldjuhul jääb gripihaige voodisse ega ole võimeline tegema oma tavapäraseid toimetusi, räägib Apotheka proviisor Kristiina Sepp. Gripiviirused levivad peamiselt inimeselt inimesele, kui grippi põdev inimene köhib või aevastab. Nakkuse võib saada ka katsudes

Haigestumine ülemiste hingamisteede viirusnakkustesse püsib stabiilsena. Gripilevikut saab hinnata laialdaseks, haigestumuse intensiivsust madalaks. Eelmise nädala jooksul registreeriti 2434 ägedate respiratoorsete nakkuste haigusjuhtu, neist 48,6% olid kuni 14-aastased lapsed. Lisandus 194 gripi juhtu*, millest 96 olid laboratoorselt kinnitatud. Grippi haigestumine väheneb aeglaselt. Hooaja algusest on kokku hospitaliseeritud 1347 inimest. Üle 60-aastaste

Eelmise nädala jooksul registreeriti 2884 ägedate respiratoorsete nakkuste haigusjuhtu, neist 47,5% olid kuni 14-aastased lapsed. Gripiviirus levib kõikides vanusrühmades, viirusega seotud haigusjuhtude arv vähenes 23% võrra. TEHIKu andmetel oli viimase kahe nädala jooksul gripi tõttu haiglaravil 129 patsienti. Hooaja algusest on kokku hospitaliseeritud 890 inimest. Hospitaliseeritud patsientide keskmine vanus oli

Eelmisel nädalal kinnitati laboratoorselt 327 gripijuhtu, kokku registreeriti 671 gripijuhtu. Gripi ja SARS-CoV-2 viiruste levik on laialdane. Eelmisel nädalal registreeriti 2909 ägedate respiratoorsete nakkuste haigusjuhtu, neist 34,4% olid kuni 14-aastased lapsed. Gripiviirusega seotud haigusjuhtude arv kasvas 25% võrra. Gripiviirus levib kõikides vanusrühmades. Kuna ringlusesse on jõudnud ka B-gripiviirus, võib haigestumine

Sissejuhatus: Viimastel aastatel on maailma tervishoiu tähelepanu keskmes olnud COVID-19 pandeemia ja selle järelmõjud. Kuid nüüd on teadlased tuvastanud uue murettekitava nähtuse – “pikaajaline gripp”. See termin viitab pikaajalistele tervisemõjudele, mida mõned hooajalise gripi tõttu haiglaravi vajanud patsiendid kogevad, mis sarnanevad pikaajalise COVID-19 (tuntud ka kui “long COVID”) sümptomitega. Uue

Eelmisel nädalal kinnitati laboratoorselt 54 A- ja üks B-gripiviiruse juht. Gripi levik on kasvamas, kuid hetkel hinnatakse grippi haigestumise intensiivsust siiski madalaks. 48. nädalal haigestus ägedatesse respiratoorsetesse nakkustesse 6077 inimest, nädalaga on haigestumine tõusnud kolmandiku võrra. Grippi haigestumine on nädalaga kasvanud peaaegu 43% võrra, nädalaga lisandus 117 juhtu, millest 55

Eelmisel nädalal kinnitati laboratoorselt 17 A- ja üks B-gripiviirus. Gripi levik ja haigestumine koguvad hoogu. 46. nädalal haigestus ägedatesse respiratoorsetesse nakkustesse 4375 inimest, nädalaga on haigestumine tõusnud 14% võrra. Kolmandik haigestunutest on lapsed. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga on haigestumine ägedatesse hingamisteede nakkustesse madalam. Grippi haigestumine on nädalaga kasvanud 50%

Eelmisel nädalal kinnitati laboratoorselt 11 A- ja üks B-gripiviiruse juhtu. 45. nädalal haigestus ägedatesse respiratoorsetesse nakkustesse 3825 inimest, kolmandik haigestunutest olid lapsed. Eelmise nädalaga võrreldes kasvas haigestumine 18% võrra. Keskmine haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 287,2. Nakatumine on keskmisest kõrgem Harju, Tartu, Lääne, Ida-Viru ja Viljandi maakonnas. Nädala jooksul