Riigikohus selgitas reedel avaldatud otsuses, et süüdlasele karistuse määramisel võib arvesse võtta ka tema hiljem toime pandud rikkumisi – eeldusel, et nende eest määratud karistus on otsuse tegemise ajaks juba jõustunud.
Otsus puudutas liiklusjuhtumit, kus Helger Hallik ületas 27. oktoobril 2024. aastal Muhu saarel lubatud sõidukiirust märkimisväärselt. Politsei mõõtis Halliku juhitud auto kiiruseks vähemalt 142 kilomeetrit tunnis piirkonnas, kus suurim lubatud kiirus oli 90 km/h.
Politsei karistas Hallikut 22. novembril viiekuulise juhtimisõiguse äravõtmisega, võttes arvesse ka asjaolu, et ta oli vaid viis päeva varem, 17. novembril, taas kiirust ületanud ja saanud selle eest 200 eurot trahvi. Lisaks oli Hallikut kiiruseületamise eest karistatud juba 1. septembril.
Tartu maakohus otsustas politsei määratud karistuse tühistada, leides, et hilisemat rikkumist ei tohi arvestada, kuna see toimus pärast 27. oktoobri juhtumit ning mõlemat rikkumist ei menetletud koos. Maakohus muutis karistuse rahatrahviks summas 400 eurot.
Riigikohtu kriminaalkolleegium tühistas Tartu maakohtu otsuse ja taastas politsei määratud karistuse. Kohus rõhutas, et kuigi süü ja teo õigusliku kvalifikatsiooni hindamisel ei saa hilisemaid rikkumisi arvestada, võib neid siiski kasutada sobiva karistuse valikul, kui see aitab mõjutada süüdlast õiguskuulekale käitumisele.
Riigikohtu hinnangul näitavad ka hiljem toime pandud teod inimese hoiakut ja käitumismustrit sarnaselt varasematele karistustele. Kui isik jätkab rikkumisi ka menetluse ajal, võib see osutada vajadusele määrata rangem või teist tüüpi karistus, mis täidab paremini oma eesmärki ja aitab vältida tulevasi rikkumisi.
Riigikohtu otsus loob selge praktika: süüdlase varasemad ja ka hilisemad jõustunud rikkumised võivad mõjutada lõplikku karistuse valikut, kui need aitavad kohtul hinnata, milline sanktsioon on tegelikult tõhus ja õiglane.
Kas soovid, et ma koostaks sellele artiklile ka meta kirjelduse
