Kevad toob metsloomad teele ja nõuab juhtidelt erilist tähelepanu
Maikuus algab taas metsloomade aktiivsem liikumine ning sel ajal tasub sõidukijuhtidel eriti ettevaatlik olla, kuna teele võivad sattuda eelmise aasta põdravasikad, kes emast võõrduvad, samuti metskitsed, siilid, jänesed, konnad ja paljud teised.
„Mitte keegi meist ei soovi sattuda õnnetusse ega tekitada vigastusi metsloomale,“ sõnas Transpordiameti keskkonnatalituse juhataja Villu Lükk. „Seetõttu peame liiklejatena eriti hoolsad olema ja teele lähenevaid metsloomi märkama. Samuti on oluline meeles pidada, et kui metsloom ületab teed, võib temale järgneda ka teisi.“
Eriti tähelepanelik tasub olla liiklusmärgi „Metsloomad teel!“ piirkonnas, sest seal ületavad metsloomad sagedamini teed. Samuti tasub valvsaks jääda ka mujal metsatukkade vahel ja põldude lähedal. Hämaral ajal, eriti päikesetõusu eel ja päikeseloojangu järel, on metsloomadel loomupäraselt kõrgem liikumisaktiivsus.
Mitmel pool üle Eesti on tarastatud teelõikudel loodud metsloomadele teeületuskohad, mis on varustatud hoiatava märgistusega. Mullu suvel avatud Kose-Võõbu neljarajalisel teelõigul hoiatab liiklejaid metsloomade eest Eestis esimene suurulukite tuvastussüsteem. Loomad pääsevad maanteed ületama kolmest samatasandilisest loomade ületuskohast ning nende lähenemise registreerivad spetsiaalsed andurid. Need edastavad info muutuva teabega liiklusmärkidele, mille kaudu piiratakse operatiivselt autode liikumiskiirust.
Transpordiameti keskkonnatalituse juhataja Villu Lükk paneb sõidukijuhtidele südamele, et muutuva teabega liiklusmärkide hoiatusi ja kiiruspiiranguid tõsiselt võetaks. „Meie liikluskaamerad on jäädvustanud mitmeid olukordi, kus loomad on ka tiheda liiklusega teed ületanud. Õnneks on autojuhid üldjuhul järginud liiklusmärke ja kiirust vähendanud, muidu võinuks tagajärjed olla kurvad.“
Eesti riigiteedel registreeritakse igal aastal ca 3000 liiklusõnnetust metsloomadega. Nendes õnnetustes saab vigastada ca 20–30 inimest aastas. Keskkonnainfo telefonil 1247 registreeritakse aastas ligi kuue tuhande looma hukkumine, kusjuures arvatavasti jääb enamus väiksemate loomadega seotud õnnetusi registreerimata. Viimastel aastatel on probleem pigem suurenenud, sest sõidukeid liigub Eesti teedel rohkem ning sõraliste arvukus on tänu pehmetele talvedele suurenenud.
