Teisipäeval heisatakse võidupüha puhul Eesti lipp kõikidele elu-, äri- ja büroohoonetele. Jaanilaupäeva õhtul lippe ei langetata ning lipud lehvivad ka jaanipäeval. Lipud langetatakse kolmapäeva õhtul kell 22.
Tänavused võidupüha riiklikud pidustused toimuvad Raplas. Päev algab kell 8 lipuheiskamisega Rapla keskväljakul. Kell 9 asetatakse pärjad Vabadussõja mälestussambale Maarja-Magdaleena kiriku aias ning ühendatakse võidutuli. Kell 9.45 toimub Maarja Magdaleena kirikus oikumeeniline jumalateenistus.
Pidupäeva keskseks sündmuseks on kell 11 Tallinna maanteel algav võidupüha paraad, kus Vabariigi President annab Kaitseliidu esindajatele üle võidutule. Seejärel viiakse võidutuli kõikidesse maakondadesse, kus sellest süüdatakse jaanituled.
Paraadil marsivad kaitseliitlased, naiskodukaitsjad, kodutütred ja noorkotkad Põhja maakaitseringkonnast. Esindatud on ka Kaitseliidu kool, küberkaitseüksus ja valveteenistus ning partnerorganisatsioonid politsei- ja piirivalveametist, vanglateenistusest, maksu- ja tolliametist, päästeametist ja Eesti Päästeliidust. Rahvusvahelist mõõdet annavad paraadile liitlaste esindused Taanist, Soomest, Saksamaalt, Lätist, Leedust, Poolast, Rootsist, Ühendkuningriigist, Ameerika Ühendriikidest ja Prantsusmaalt.
Võidupüha meenutab Eesti rahva võitu Landesveeri sõjas 1919. aastal ning austab neid, kes on seisnud Eesti vabaduse eest. Võidutule jagamise traditsioon ühendab selle tähtpäeva jaanipäevaga, kandes vabaduse ja järjepidevuse sõnumit igasse Eesti nurka.
Kolmapäeval, 24. juunil tähistatakse jaanipäeva – Eesti rahvakalendri üht tähtsaimat püha. Aasta valgeimal ajal kogunevad pered, sõbrad ja kogukonnad üle Eesti jaanitulede ümber, et tähistada suve haripunkti ning hoida au sees põlvest põlve edasi kantud traditsioone.
