President Alar Karis andis võidupüha paraadil Raplas peetud kõnes tugeva vihje, et ta ei plaani kandideerida teiseks ametiajaks Eesti Vabariigi presidendina.
„Riigipeana soovin teile viimast korda head võidupüha,“ ütles Karis oma kõnes, viidates selgelt võimalusele, et tema ametiaeg lõpeb järgmisel aastal ning ta ei jätka Kadriorus teist ametiaega.
Karis oli juba varem lubanud jaanipäeva paiku avalikustada oma otsuse võimaliku uue kandidatuuri kohta. Kuigi ametlikku teadet pole veel tehtud, tõlgendatakse tema sõnu laialdaselt märgina, et ta ei soovi uuesti presidendiks kandideerida.
Juba möödunud aasta novembris vihjas Karis Vikerraadio saates, et teiseks ametiajaks kandideerimine pole tema jaoks kuigi tõenäoline.
„Peab juhtuma väike ime, et mind keegi veenab kandideerima,“ märkis ta toona, rõhutades samas, et otsus kuulub täielikult talle endale, mitte poliitikutele.
„Ükski poliitik minu tulevikku ei otsusta. Selle otsuse teen mina ise ja olen seda alati ise teinud,“ kinnitas president.
Huvitaval kombel näitas tänavu märtsis avaldatud avaliku arvamuse uuring, et Karisel on rahva seas jätkuvalt tugev toetus. MTÜ Ühiskonnauuringute Instituudi tellitud küsitluse järgi toetas tema teist ametiaega koguni 70 protsenti Eesti kodanikest, samas kui vastu oli 17 protsenti vastanutest.
Toetus Karise jätkamisele oli ülekaalus pea kõigi suuremate erakondade toetajate seas. Kõige suurem poolehoid tuli Keskerakonna ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna valijatelt, kellest mõlemas grupis toetas Karise jätkamist 81 protsenti vastanutest.
Samas on presidendi võimalikku jätkamist hakanud varjutama poliitiline reaalsus. Eesti 200 esimees ja haridus- ja teadusminister Kristina Kallas ütles mais, et Karisel ei pruugi olla Riigikogus piisavat toetust, et sügisel uuesti ametisse valitud saada.
Kallase sõnul leidis Eesti 200 juhtkond ja fraktsioon arutelude käigus, et enamik nende saadikutest ei toeta Karise jätkamist presidendina. Tema hinnangul puudub Karisel vajalik toetus ka mitmes teises parlamendifraktsioonis, mistõttu tema tagasivalimine Riigikogus oleks keeruline.
Kui Karis oma otsuse ametlikult kinnitab, tähendab see, et Eesti poliitiline maastik seisab lähikuudel silmitsi uue presidendi otsimisega. Seni jääb aga õhku küsimus, kes võiks olla järgmine kandidaat Eesti kõrgeimale ametikohale.
