Ajakirjanikud Indrek Lepik ja Hindrek Riikoja arutasid Raadio 2 saates “Olukorrast riigis” selle üle, milline mõju võiks olla Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) otsusel võtta oma kohalike valimiste kandidaatide nimekirjadesse ka vaktsineerimisvastaseid.
“Paistab, et EKRE on üsna teadlikult teinud otsuse tuua need inimesed (vaktsiinivastased – toim.) oma nimekirjades kandideerima ja saada ka nende hääled, kes pole võib-olla kunagi enne valimas käinudki,” rääkis Lepik, märkides, et selliseid inimesi on EKRE nimekirjades mitme pool Eesti.
Lepik viitas 2016. aastale, kui nii Brexiti referendumil Ühendkuningriigis kui ka Donald Trumpile võidu toonud USA presidendivalimistel peeti üheks määravaks asjaoluks seda, et leiti üles niinimetatud hüljatud, kes seni ei olnud poliitilises protsessis osalenud. “Aga nüüd leiti nad üles, neile anti lubadus ja nad tulid ning andsid oma hääle. Ja see oli see, mis kallutas kaalukausi õigele poolele,” rääkis ta.
Riikoja hinnangul on selliseid inimesi kõige rohkem EKRE nimekirjas, aga neid on ka Isamaas või Keskerakonnas. “Ärgem siiski unustame, et meil on kultuuriminister Anneli Ott (Keskerakond), keda võib nimetada Eesti esi-vaktsineerimisvastaseks. Meil on valitsuse minister, kes keeldub ennast vaktsineerimast, põhjendades seda suhteliselt segaselt!” rääkis Riikoja.
Tema sõnul on maitseküsimus, kas selliste inimeste toel tasub hääli korjata või ei tasu. “Siin võib küll öelda, et EKRE peab tänulik olema Reformierakonnale ja Keskerakonnale, et nad uue valitsuse tegid. Sest kui EKRE oleks täna jätkuvalt valitsuspartei, siis nad ei saaks valitsusparteina endale sellist asja lubada. Nad ei saaks selliseid inimesi enda valimisnimekirjadesse kaasata, nad ei saaks isegi parlamendisaadikul Kalle Grünthalil niimoodi lasta käia ja minu maitse kohaselt suhteliselt segast, seosetut ja põhjendamata juttu ja seisukohti levitada,” rääkis Riikoja, lisades, et see on siiski osa demokraatiast.
Loe edasi SIIT.
Allikas. Err.ee
