Sügistalvisel perioodil, kui päikesevalgust meie laiuskraadil napib, kipub inimesi kimbutama meie organismis väga olulist rolli täitva D-vitamiini puudus, mis võib endast esmalt märku anda unisuse ning kõrgenenud vererõhu ja valutundlikkusega.
D-vitamiin on üks olulisematest vitamiinidest ning selle peamine funktsioon on kaltsiumi ja fosfori ainevahetuse reguleerimine ning luustiku hooldamine. Kui organismis on liiga vähe D-vitamiini, halveneb soolestikust kaltsiumi imendumine, mis tekitab omakorda mitmeid terviseprobleeme – luude hõrenemist, hammaste lagunemist ja lihaste (sh südamelihase) funktsiooni halvenemist.
“Organism toodab D-vitamiini UVB kiirte toimel ise ja suvekuudel piisab vajaliku koguse saavutamiseks päikese käes viibimisest. Sügisest kevadeni on aga Eesti laiuskraadil päikese UVB kiirguse intensiivsus liiga madal, et käivitada D-vitamiini tootmist organismis. Seetõttu tuleks kindlasti sel perioodil leida endale D-vitamiini lisaallikas kas kapslite, tablettide, spreide või tilkade näol,” selgitas Benu Apteegi proviisor Margot Lehari.
Lisaks suvisele päikesele saab organism D-vitamiini ka toidust. Heaks D-vitamiini allikaks on kalatooted, munakollane, maks ja kalamaksaõli. “Siiski tuleb silmas pidada, et toidus on D-vitamiini hulk piiritletud ja talvekuudel neist üksi ei pruugi piisata, et tagada organismis piisav tase,” selgitas proviisor. Suurenenud D-vitamiini vajadus on sportlastel, tugevas ülekaalus olevatel inimestel, diabeetikutel ja erinevate krooniliste haiguste põdejatel.
D-vitamiini manustamise puhul tuleks meeles pidada, et oluline on järgida koguseid, kuna üleannustamine võib tervisele kasu asemel kahju teha. “Liigne D-vitamiin kehas võib viia kaltsiumi ülekülluseni, mille sümptomiteks on südamekloppimine, liigeste valulikkus, segasustunne, kõhukinnisus ja iiveldus,” selgitas Lehari. “Kindlasti ei ole mõistlik igaks juhuks suuri koguseid D-vitamiini pikaaegselt tarvitada.”
Seetõttu tulekski oma D-vitamiini näidul silm peal hoida ning lasta vähemalt korra aastas D-vitamiini taset vereprooviga kontrollida. “Kui näit on normist allpool, tuleks tarvitada D-vitamiini toidulisandeid ja peale nelja kuud teha uus analüüs, mille tulemuste alusel korrigeerida kogust,” soovitas Lehari
Proviisori sõnul on Benu apteekides tehtud D-vitamiinide tulemused viimase kahe aasta jooksul oluliselt paranenud. Kui varasemalt olid küllaltki sagedased näidud, mis jäid isegi alla 10 nmol/l kohta (norm: 75 nmol/l), siis tänavu jäävad madalaimad mõõdetud tulemused 30-40 nmol/l piiridesse ning pooltel testinutest on D-vitamiini tase korras. “Hea meel on tõdeda, et inimesed on teadlikumad, söövad tervislikumalt, testivad oma D-vitamiini taset varasemast sagedamini ja manustavad vastavalt soovitustele stabiilselt D-vitamiini juurde,” kiitis Lehari.
15
D-vitamiini proovi saab teha perearsti juures, meditsiinilaborites ja Benu apteekides. D-vitamiini kiirtestiks apteegis on vaja vaid üks-kaks tilka sõrmeotsaverd ning vastus selgub 15 minutiga. Testimise päeval ei tohiks tarbida D-vitamiini sisaldavaid toidulisandeid ning süüa punast kala ega tarbida alkoholi, kuna need võivad mõjutada testi tulemusi. Samuti ei tohiks kaks tundi enne testi süüa ega juua.
