25. detsembril saime väljakutse naiselt, kellele jäi tänaval silma trööstitu vaatepilt: sõimlev mees, purupurjus oksendav naine, nuttev väikelaps. Kohapeal selgus, et naine oli oma 3-aastase lapsega läinud selle sama meestuttava juurde jooma. Jõi end nii täis, et isegi mehel sai sellest villand ja tekkis tüli. Naine ei olnud võimeline liikuma, muudkui komistas, ropendas ja kukkus. Laps kõrval nuttis ja püüdis hirmunult oksendavast emast eemalduda.
Kõike seda pealt näinud naise süda murdus, ta viis lapse enda juurde toasooja ja helistas 112. Viisime lapse vanaisa hoole alla. Ema marutas aga edasi ja ei olnud nõus koju pead välja puhkama minema, mistõttu viisime ta kainenema.
Pühad peaksid rõõmu pakkuma kõige noorematele, ent kahjuks möödusid mõnele lapsele need pühad hoopis hirmu, kannatuste ja pisarate saatel. Ainuke positiivsusekübe, mida sellest loost leida, on tragi naine, kes märkas juhtunut, jooksis toast tänavale, et laps oma hoole alla võtta ja abi kutsuda. Aitäh sulle!
Kuigi see juhtum on erandlik, ei olnud see sugugi ainuke perevägivalla juhtum pühade ajal, mis ka paljunäinud politseinikke kukalt kratsima pani. Näiteks sai ühes peres naine peksa, kuna lauale pandud kapsas oli külmaks läinud. Teises peres viis tüli jõuluõhtul selleni, et mees lõi naist sülearvutiga pähe. Üks isa lõi oma last, sest laps ei olnud kinkidega rahul. Ja nõnda edasi.
Lähisuhtevägivalla juhtumeid on palju, ainuüksi neil pühadel sai politsei 160 teadet. Iga juhtum aga politseini ei jõua. Seetõttu on väga tähtis helistada 112, kui kuuled-näed kuskil, et keegi võib vajada abi. Helistama peab isegi siis, kui kahtled, kas tegu on koduvägivallaga. Igaühe heaolu on oluline ja hädasolija märkamine võib päästa ta hullemast.
Allikas: Lõuna prefektuur
