Maailma terviseorganisatsioon WHO on kandnud huvipakkuvate haiguste nimekirja uue koroonaviiruse variandi. Ehkki uus variant põhjustab varasemate omikroni alamvariantidega võrreldes oluliselt rohkem nakatumisi, pole meditsiiniekspertide hinnangul uut pandeemiat siiski karta, samuti peaks juba sügisel saada olema vaktsiinid, mis ka uue alamvariandi vastu tõhusad on.
EG.5-ks ristitud omikroni alamvariant levib kiiresti USA-s, kus selle arvele langeb juba 17 protsenti kõigist koroonajuhtudest. Uut alamvarianti on täheldatud ka Hiinas, Lõuna-Koreas, Jaapanis ja Kanadas ning Euroopa riikidest levib see kiiresti Ühendkuningriigis, kus selle alamvariandi põhjustatud on veidi üle 14 protsendi kõigist uutest koroonajuhtudest.
WHO märkis, et uus variant ei kujuta endast varasematega võrreldes uut ohtu rahvatervisele, vaid oht jääb ikka samasse suurusjärku teiste levivate koroonavariantide ja alamvariantidega.
Samas peab WHO vajalikuks uut alamvarianti lähemalt uurida. WHO Covidi rühma tehniline juht Maria van Kerkhove ütles Saksamaa avalik-õiguslikule meediaorganisatsioonile Deutsche Welle, et kuigi EG.5 nakatab rohkem ja kiiremini, pole haiguse kulg tõsisem kui teiste omikroni alamvariantide puhul. Ka uue alamvariandi puhul haigestutakse ja põetakse enam-vähem samamoodi, nagu kõigi alamvariantide puhul, mis juba 2021. aasta lõpust liikvel on.
USA nakkushaiguste kontrolli- ja ennetuskeskuse direktori Mandy Coheni sõnul on juba septembri keskpaiku oodata uuendatud vaktsiine, mis ka selle alamvariandi vastu kaitset pakuvad. Coheni jutu järgi on muutused viiruses praegu nii väikesed, et nende mõjust jagusaamiseks piisab pisikestest muutustest vaktsiinides ja ravimites, samuti on kõik uued alamvariandid seniste testide ja kiirtestidega tuvastatavad.
Cohen ütles, et need väikesed muutused on ka üsna ühesugused ning seega kergesti ennustatavad. Seega pole tavalisel inimesel vaja Coheni sõnul teha muud, kui lasta endale süstida iga-aastane koroonavaktsiiniannus, just nagu gripivaktsiinigi igal aastal uuesti süstitakse.
WHO peadirektor Tedros Adhanom Ghebreyesus aga kurtis, et paljud riigid ei saada enam organisatsioonile koroonastatistikat. Peadirektori sõnul saadab praegu andmeid haigla- või koguni intensiivravi nõudnud koroonajuhtumite kohta vaid 11 protsenti maailma riikidest. Statistika on aga vajalik, et uurida koroonaviiruse põhjustatud suremust ja haigestumust.
Samuti soovitas Ghebreyesus kõigil riikidel oma elanikele vaktsineerimist võimaldada.
Peadirektori muret jagas ka van Kerkhove, kelle sõnul oli aasta eest palju lihtsam uusi alamvariante ette ennustada ning nende saabumiseks valmis olla. Nüüd teeb infopuudus igasuguse ennustus- ja ennetustöö raskeks, ning terviseorganisatsiooni võimekus kogu maailma inimeste kaitsmiseks midagi ette võtta väheneb.
Err.ee
