Koalitsioonileppes on ühe reana kirjas ka hambaravihüvitise suurendamine. Terviseminister Riina Sikkut kavatseb vastavad ettepanekud viia valitsuskabinetti augusti lõpus. Praegu on kaardistatud murekohad, otsused tulevad septembris.
Täiskasvanute hambaravihüvitist on Eestis makstud 2018. aasta jaanuarist ehk kuus aastat. Tervisekassa analüüsidest on näha, et hüvitist kasutatakse järjest rohkem ja see kasutatakse täiesti ära. Paraku jätkub hüvitisest enamasti üheks, vahel harva kaheks visiidiks.
Riigikontroll on soovitanud tegelda rohkem ennetusega ja suunata hüvitist paremini ka väiksema sissetulekuga inimestele, kui selgub, et hambaravi on vaja rohkem kui hüvitis või omaosalus katavad. Sikkut ütles, et analüüside pealt selgub läbirääkimiste käigus, millised muudatused tulevad ja milline on ajakava. Selgus peaks saabuma septembri keskpaigaks.
“Praegu on kokkulepe ainult koalitsiooniläbirääkimistel tehtud , et põhimõtteliselt vaadatakse hambaravihüvitis üle, analüüsitakse ja tehakse muudatused,” lausus Sikkut.
Hüvitis on seotud eelarvekuluga. Sikkut ütles, et selleks, et hüvitisel oleks mingi mõju, tuleb see hoida ajakohasena.
“Kui kõik hinnad tõusevad, siis hüvitis peab kasvama, et inimesed saksid vähemalt senises mahus tuge oma hammaste korrashoidmiseks. Arusaadavalt inimesed pöörduvad arstile siis, kui on tervisemure, aga üldine hoiak, et on juba profülaktika, et ei tekikski kaariest, et sekkuks varem, kui on põletik või on vaja hammas eemaldada, seda on ühiskonnas vaja nii laste kui ka täiskasvanute hambatervise puhul,” rääkis Sikkut.
Kui praegu on standard 40 eurot, siis näiteks rasedatele, vähenenud töövõimega inimesele või pensionärile kehtib heldem hüvitis ja väiksem omaosalus. Arutelu koht on ka, kas hüvitist paremini diferentseerida. Koalitsiooniläbirääkimistel saadi aru, et riigipoolne tugi hambaraviteenuse kättesaadavusel on väike, ütles Sikkut.
“See ons selgelt peegeldunud teenuse kasutatavuses ja kättesaadavuses. Suutervis on kehv, inimesed pöörduvad hambaarstile vähe ja hilja. Ja kui uuritakse, kas inimesed saavad vajalikku tervishoiuteenust või ei ja mis põhjused on, siis kõige kehvemini on on kättesaadav hambaravi ja peamine põhjus on teenuse kõrge hind,” lausus Sikkut.
Kindlasti ei muutu hambaravihüvitis rahaliseks ega laeku inimese pangaarvele, vaid raviarve on hüvitise võrra väiksem.
Praegu on tervisekassa partnerid 82 protsenti hambaraviteenuse osutajatest.
Err.ee