Kuigi seaduse järgi vastutab omal soovil lapse koduõppele jätnud vanem ise õppe korraldamise, rahastamise ja õpitulemuste saavutamise eest, võtavad koolid üha enam vastutust koduõppel olevate õpilaste toetamisel, selgus Haridus- ja Teadusministeeriumi tellitud koduõppe uuringust.
Haridus- ja Teadusministeeriumi koolivõrgu nõunik Piret Sapp ütles, et uuringu eesmärgiks oli selgitada välja koduõppe valinud perede valiku põhjused ja koolide põhimõtted ning praktikad koduõppe korraldamisel. „Näeme statistikast, et vanema soovil koduõppele jäänud laste arv aasta-aastalt kasvab. Seetõttu on vajalik analüüsida, mida nii riik kui ka koolipidajad ja koolid ise saaksid paremini teha, et koduõppel olevad lapsed saaksid võimalikult hästi toetatud,“ selgitas Piret Sapp.
Uuringu elluviija CIVITTA projektijuht Reet Marii Rokk lisas, et uuringu tulemusel võiks suureneda ühiskonnas teadlikkus ja positiivne meelestatus vajaduspõhisesse koduõppesse. “Levinuks on saanud arusaam, et koduõppel olevad lapsed istuvad isoleerituses ning ei saa tulevikus igapäevaelus sotsiaalselt nii hästi hakkama. Oskuslikult ja teadlikult läbi viidud koduõppe puhul ei vasta see aga tõele – lapsed on nii sotsiaalselt pädevad kui ka võimelised vabalt suhtlema erinevas vanuses ja positsioonidel olevate inimestega.“
Koduõpe ei ole distantsõpe
Uuringust ilmnes, et nii lapsevanemad kui koolid on kohati segi ajanud distantsõppe ja koduõppe. Kui epidemioloogilistel põhjustel rakendatava distantsõppe puhul peab õpilasele olema tagatud koolipoolne juhendamine, siis lapsevanema soovil koduõppele jäänud lapsele kool juhendamist tagama ei pea. Siiski on mitmed koolid pakkunud koduõppe õpilastele võimalust osaleda veebitundides ja taganud neile õpetajapoolse individuaalse juhendamise, sest kardetakse, et kui kool jätaks õpetamise täielikult vanema õlule, kes tegelikult selleks võimeline pole, tuleks õpilase tavaõppele naastes tegeleda tema järeleaitamisega veelgi suuremas mahus.
Uuringus soovitatakse ministeeriumil koostada põhjalikud juhendid koduõppe korraldamise ning sellega kaasnevate kohustuste ja vastutuste kohta, mis aitaks tõsta koolide ja vanemate teadlikkust koduõppega kaasnevatest kohustustest ja vastutusest.
Kooli valik sõltub koduõppe valiku põhjustest
Uuringust selgus, et Eestis soovivad pered lapsi koduõppele jätta peamiselt kahel põhjusel. Esiteks hariduslikel põhjustel ehk siis kui ollakse rahulolematud kooli tavapärase õppekorraldusega ja soovitakse pakkuda lapsele teistsugust õpikeskkonda. Teiseks võib koduõppele jäämine olla tingitud perekondlikest põhjustest, näiteks kui pere kolib ajutiselt välismaale vanema töö tõttu. Lisaks on viimasel kahel aastal tekkinud peresid, kes soovivad jätta lapse püsivalt koduõppele epidemioloogilise olukorra tõttu.
Kui lapsevanema liikuva töö tõttu või epidemioloogilistel põhjustel koduõppel olevad õpilased jätkavad üldjuhul oma kodukoha kooli nimekirjas, siis hariduslikel põhjustel koduõpet rakendavad lapsevanemad valivad koduõppeks pigem erakoolid, kus on loodud eraldi koduõppe suund ja koduõppe koordinaatori ametikoht. Näiteks eelmisel õppeaastal oli vanema soovil koduõppel olevaid õpilasi kokku 116 üldhariduskoolis, kuid viiest suurima koduõppe õpilaste arvuga koolist neli olid erakoolid. Lapsevanemate sõnul on nad suundunud erakoolidesse, kuna elukohajärgsed munitsipaalkoolid ei ole võimaldanud piisavalt paindlikku koduõppe korraldust.
Uuringu tulemusena soovitatakse koolidel töötada välja koduõppe kord, kus oleks sätestatud selged tingimused koduõppele määramiseks ja sellest keeldumiseks. Samuti tuleks koolidele kasuks parimate praktikate ja kogemuste vahetamine koduõppe korraldamisest.
Taust
Koduõpet on võimalik korraldada tervislikel põhjustel, kui õpilase terviseseisund ei võimalda tal kooli päevakavas ettenähtud õppes osaleda, ning vanema taotlusel, kui lapsevanem soovib põhiharidust omandava õpilase õppetööd iseseisvalt korraldada. Valminud uuring keskendus ainult vanema taotlusel korraldatud koduõppele.
Uuringu „Lapsevanema soovil koduõppe valik ja korraldus“ viis Haridus- ja Teadusministeeriumi tellimusel läbi Civitta Eesti AS 2021. aasta maist detsembrini. Uuringu käigus intervjueeriti haridusvaldkonna eksperte ja poliitikakujundajaid, koolipidajate ja koolide esindajaid ning lapsevanemaid kokku 17 koolist.
Uuringuraportit saab lugeda siin.
