Politsei liiklustalgud keskenduvad eelkõige kiirust ületavatele juhtidele, aga mitte ainult. Näiteks peatasid Tartu patrullpolitseinikud Beatrice ja Urmas eile õhtul Nõo alevikus sõiduauto Toyota Corolla ning avastasid selle roolist 12-aastase noormehe.
Politseinikud kõrvaldasid noormehe liiklusest ja nagu temaga vestluses selgus, oli ta salaja võtnud emalt autovõtmed ning läinud sõitu. Beatrice ja Urmas selgitasid noorele sohvrihakatisele, et juhtimisõiguseta sõitmine on ohtlik nii temale kui ka teistele liiklejatele ning sellel võivad olla kurvad tagajärjed. Pärast seda kutsusid politseinikud sündmuskohale noormehe ema ning andsid poisi ja sõiduki talle manitsussõnade saatel üle.
Noortele rallihuvilistele ja nende vanematele tuletame aga meelde, et lapseohtu sohvrite koht ei ole autoroolis ega liikluses. Siiski teatud eas selleks võimalus avaneb – piiratud juhtimisõigusega juhiloaga võib B-kategooria mootorsõidukit juhtida alates 16. eluaastast, aga selleks tuleb sooritada liiklusteooria- ja sõidueksam. Sel juhul peab aga seal kõrvalistmel olema täiskasvanud, kaine ja vähemasti kaks aastat juhtimiskogemust omav inimene.
Kokku tehti eile liiklustalgute raames sõidukijuhtidele 60 suulist hoiatust ning alustati 39 menetlust. Esmaspäeval alanud liiklustalgud jätkuvad üle Eesti kuni pühapäevani. #liiklustalgud
KUUM: Käimas on liiklustalgud 2023, aga autojuhid annavad vaid gaasi juurde.
Täna ennelõunal kontrollisid meie liikluspolitseinikud Tallinna külje all Tartu maanteel, kas autojuhid peavad kinni lubatud sõidukiirusest. Vaatamata hõredavõitu liiklusele, pidasid politseinikud kinni 21 autojuhti, kes olid ületanud kiirust. Neist kümnel sohvril oli kiirus lubatust enam kui 20 km/h. Sel aastal on politsei Harjumaal pidanud kinni 5549 kiiruseületajat. Neist üle 3000 on lubatud sõidukiirust ületanud rohkem kui 20km/h.
Politsei on kutsunud iga aasta kodanikke teada andma teedest, kus autod eriti uljalt gaasi anda armastavad. Kui mullu anti liiklustalgute veebilehe kaudu üle Eesti teada rohkem kui 3600-st kiiruseületamisega seotud paigast, siis tänavu on kogunenud selliseid lõike juba ligemale 2500. Otseselt Tallinna linna puudutab ligi 700 punkti, kuid nende arv võib reaalajas veel kasvada.
Kõige rohkem kihutatakse Tallinlaste arvates ikka suurtel magistraalidel nagu Pärnu maantee, Paldiski maantee, Tammsaare tee, Sõpruse puiestee. Reeglina neid kohti, kus sõidukijuhtide jalg ikka ja jälle raskeks muutub, iseloomustabki lai ja mitmerealine sõidutee.
Kõige tihedamalt on märgitud kesklinn, ent siiski mitte peatänavad.
„Iga aasta me avastame sealt selliseid kohti, kus me ise ei ole osanud minna,“ selgitab politseikolonelleitnant Sirle Loigo. Enamasti on need ikkagi sellised kohad, mis on kuskil elamurajoonides, kvartalisisesed tänavad. Näiteks sellised, milliseid tipptunnil kasutatakse selleks, et kiiremini kuskilt ummikust läbi saada.“
Kõige tihedamalt on märgitud kesklinn, ent siiski mitte alati peatänavad.
Näiteks suhteliselt lühikesel Luise tänaval on kirjas 15 punkti. Luises on kiirus piiratud 40-le kilomeetrile tunnis. Samuti on Tatari tänavale kiiruseületamisi märgitud 13. korral. Tatari tänaval on aga kiirus piiratud 30-le kilomeetrile tunnis. Rikkumistest kaarti saad vaadata siit.
Vaja tõkkeid ja takistusi
Ka „Tallinna uudised“ käisid oma silmaga politsei liiklustalgutel kaasas, et näha kuidas kihutajaid kinni püütakse. Politsei- ja piirivalveameti patrullpolitseiniku Vladimir Kägoneni sõnul teavad korrakaitsjad hästi, et pealinna tänavatel liigselt kihutada armastatakse. „Seda näeme ka praegusest praktikast,“ nentis ta. „Oleme siin kõigest kolmkümmend minutit patrullinud, aga juba viis rikkujat kinni pidanud. Selline rallitamine käib meie tänavatel paraku päev otsa.“
„Öösiti kuuleb mõnikord kohe sellist kihutamist, et viib või padja pealt ära,“ rääkis ka Luise tänava elanik Helge oma kogemusest Tallinna liiklusega. Vanem daam tõdes, et kiirused lähevad ajuti ikka tõeliselt ohtlikuks. „Mina seepärast küll väga ei muretse, sest ma ei pea väga palju üle tänavate käima. Eriti veel öösiti. Hommikupoole on olukord aga enamasti parem.“
Siin tänava peal. Tatari tänaval muidugi,“ vastas ka linlane Veiko vastuseks küsimusele, kus autojuhid kõige enam kihutavad.
„Kino „Kosmos“ ülekäiguraja juures ning samuti Liivalaia tänavalt Pärnu maanteele keerates,“ rääkis linnaelanik Urve.
„Linna keskel ei saa, eriti üleskaevatud tänavatega. Kesklinnas on olukord hea. Lasnamäel kanalis Laagna teel ületatakse tihti kiirust,“ sõnas Aleksa.
„Kõige paremaks lahenduseks oleks mingisuguste tehniliste takistuste tegemine. Näiteks erinevad tõkendid. Või siis tõusud, kus autojuht peab füüsiliselt kiirust vähendama, et neist üle sõita,“ rääkis Kägonen viisidest, mis pealinnas liigset kihutamist piiraks.
Kilomeeter lisakiirust tähendab juhile viite eurot trahvi
Üks kinni peetud rikkujatest on Bolt´i taksojuht, kes eesti keelt rääkida ei mõista. Küll aga kinnitas mees, et rikkumisi ja sellega seonduvaid trahve on tal kogunenud palju.
„Kui olete nõus, et teid on rikkumiselt tabatud, siis teeme väikese mõjutustrahvi,“ selgitas patrullpolitseinik Kägonen ühele kiiruseületamiselt tabatud autojuhile. Kuna üks kilomeeter kiiruse ületamist tähendab sel puhul viie eurost trahvi, antud juhul sõideti aga koguni 18 kilomeetrit lubatust kiiremini, siis kirjutatakse autojuhile välja 90 euro suurune trahv. „Otsus tuleb teile e-postile ja kui selle 15 päeva jooksul ära maksate, siis märget kusagile registrisse ei lähe. Kas teile sobib selline lahendus?“
„Jah, sobib,“ kinnitas autojuht. Ajakirjanikule ta lisakommentaare aga anda ei soovinud.
Foto: Põhja prefektuur
Allika: Lõuna prefektuur
