3. nädalal pöördus ülemiste hingamisteede viirusnakkuse sümptomitega arstide poole 3089 inimest. Samal perioodil registreeriti 1570 gripijuhtu ja 418 COVID-19 haigusjuhtu.
Respiratoorsetesse viirusnakkustesse haigestumus on stabiilne. Eesti keskmisest kõrgem haigestumus registreeriti Lääne-, Ida-Viru- ja Harjumaal. Üle-eestilist haigestumuse intensiivsust hinnatakse keskmiseks.
3. nädalal registreeriti 1570 gripijuhtu. Gripiviiruste levik on laialdane ning haigestumuse intensiivsust hinnatakse kõrgeks. Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse (TEHIK) andmetel on hooaja algusest (29.09.2025) hospitaliseeritud 731 patsienti. Hospitaliseerimiste trend ei ole oluliselt muutunud, kuid eakate patsientide osakaalu suurenemise tõttu on pikenenud keskmine haiglaravi kestus. Gripiga seotud surmajuhtumeid on registreeritud 34, neist 33 olid 60-aastased ja vanemad.
3. nädalal registreeriti 418 COVID-19 haigusjuhtu. Haigestumuse intensiivsus püsib madalal tasemel. Kuna haigussümptomitega inimesed ei jää alati koju, levib viirus laialdaselt kõigis vanuserühmades. Suurim haigestumuse kasv registreeriti väikelaste ja koolilaste seas. TEHIKu andmetel on hooaja algusest COVID-19 põhihaiguse tõttu hospitaliseeritud 45 patsienti, neist suri viis. Kõik surmajuhtumid olid üle 80-aastaste seas.
3. nädalal registreeriti 70 RS-viirusega seotud haigusjuhtu, neist 43 alla 2-aastastel lastel. Haigestumus on tõusutrendis, kuid püsib seni madalal tasemel. Alates hooaja algusest on registreeritud 435 RS-viirusega seotud haigusjuhtu. Hospitaliseeriti 76 patsienti, kellest enamus olid kuni 4-aastased lapsed ning 65-aastased ja vanemad eakad.
3. nädalal tuvastati Mycoplasma pneumoniae laboratoorselt 127 inimesel. Kõige enam haigestuvad koolilapsed ja 30–39-aastased täiskasvanud. Alates hooaja algusest on registreeritud 928 Mycoplasma pneumoniae’ga seotud haigusjuhtu. Enamik haigusjuhtudest on seotud Mycoplasma pneumoniae põhjustatud ägeda bronhiidiga.
Lähiaja prognoos
- Prognooside kohaselt gripi ja COVID-19 haigestumus stabiliseerus, kuid levik ja intensiivsus püsivad veel kõrgel tasemel.
- COVID-19 puhul on suurim tüsistuste risk eakatel ja krooniliste haigustega inimestel.
- Eakate patsientide osakaalu suurenemise tõttu pikeneb keskmine haiglaravi kestus.
Soovitused viirusnakkuste leviku tõkestamiseks
- Kui sul esineb haigussümptomeid, oled tõenäoliselt nakkuse saanud ning peaksid jääma koju – see on kõige tõhusam viis nakkuse levikut vähendada.
- Pese käsi sageli, eriti pärast avalikes kohtades viibimist – hea kätehügieen aitab vähendada gripi ja teiste nakkushaiguste levikut.
- Kanna rahvarohketes siseruumides maski, eriti kui ümberringi on palju haigestunuid.
- Kui oled riskirühmas, väldi kõrghooajal massüritusi (riskirühma kuuluvad eakad, rasedad, krooniliste haigustega inimesed).
- Tuuluta ruume regulaarselt — hea ventilatsioon vähendab piisk- ja aerosoolnakkuse levikut.
- Väldi riskirühma kuuluvate inimeste külastamist (nt hooldekodud, haiglad).
- Haige laps jäta koju, et vähendada nakkuste levikut kollektiivides.
- Haigussümptomitega lapsega ära külasta vanavanemaid ega lase neil haige lapse eest hoolitseda – nii vähendad eakate haigestumise riski.
