Ukraina sõjapõgenike vastuvõtmist toetab 73 protsenti Eesti elanikest, põgenike vastuvõtmise vastu on 21 protsenti, selgus riigikantselei tellitud Turu-uuringute AS-i küsitlusest.
Eestlastest vastajate seas on toetus Ukraina sõjapõgenike vastuvõtmisele veelgi kõrgem – 82 protsenti. Muust rahvusest elanikest toetab sõjapõgenike vastuvõtmist 56 protsenti.
Uuringust selgus ka, et uudiste ja teadmiste hankimise vahendina on eestlaste jaoks jätkuvalt kõige olulisemad infoallikad eestikeelsed telekanalid (kolme olulisema allika seas nimetas 71 protsenti) ja Eesti uudisteportaalid (61 protsenti).
Muudest rahvustest elanike jaoks on kõige olulisemaks infoallikaks Eesti uudisteportaalid (48 protsenti) ja sotsiaalmeedia (43 protsenti). Venemaa telekanalid on oluliseks infokanaliks 14 protsendi ning Venemaal tegutsevad uudisteportaalid 10 protsendii muudest rahvustest elanike jaoks.
Kokku mainis Venemaa meediakanaleid endale oluliste infoallikatena 21 protsenti muudest rahvustest elanikest. Näiteks eelmise aasta aprillis oli neid 30 protsenti.
Ukraina sõja teemal antava teabe osas usaldavad eestlased jätkuvalt kõige enam Eesti uudistekanaleid (usaldab 85 protsenti). Suurem osa eestlastest
peab sel teemal usaldusväärseks ka Lääne uudistekanaleid, kuigi võrreldes novembriga on usaldus pisut vähenenud (70 protsendilt 63-le). Pisut on vähenenud eestlaste usaldus ka Ukraina uudistekanalite suhtes (54 protsendilt 49-le).
Eestlaste usaldus Venemaa uudistekanalite vastu püsib stabiilselt madalal – vaid kolm protsenti eestlastest usaldab neid.
Muudest rahvustest elanikud usaldavad Ukraina sõja teemal kõige enam Eesti kanaleid (usaldab 43 protsenti), kuigi võrreldes eestlastega on muudest rahvustest elanike seas Eesti kanaleid usaldavate inimeste osakaal ligi kaks korda väiksem.
Lääne kanaleid usaldab Ukraina sõja teemal 29 protsenti, Venemaa
kanaleid 22 protsenti ning Ukraina kanaleid 21 protsenti muudest rahvustest elanikest.
Elanike eluga rahulolu on samal tasemel mis novembris – novembris oli eluga rahul 68 protsenti ja detsembris 71 protsenti elanikest.
Ka elanike turvatunne pole muutunud – elanikest 55 protsendi hinnangul võib Eesti riik end praegusel ajal tunda turvaliselt ning 42 protsendi hinnangul ebaturvaliselt (novembris vastavalt 54 protsenti ja 43 protsenti).
Ennast tunneb Eestis elades turvaliselt 71 protsenti elanikest (novembris 68 protsenti).
Eestlased tunnevad end Eestis turvalisemalt kui muudest rahvustest elanikud – siin elades tunneb end turvaliselt 74 protsenti eestlastest ja 65 protsenti muudest rahvustest elanikest. Võrreldes novembriga on muudest rahvustest elanike turvatunne pisut suurenenud (novembris vastavalt 59 protsenti).
– Turu-uuringute AS viis riigikantselei tellimusel veebi- ja telefoniküsitluse kombineeritud meetodil läbi vahemikus 14.–19. detsember 2022.
– Uuringu sihtrühmaks olid Eesti elanikud vanuses 15 aastat ja vanemad. Kokku vastas küsitlusele 1256 inimest.
Err.ee
