Töötukassa andmeil esitas 2022. aastal kollektiivse koondamisteate 84 tööandjat ning koondamised puudutasid kokku ligikaudu 2900 töötajat, mis on sarnane 2019. aasta tasemele, samas hakkas kollektiivsete koondamiste maht aasta lõpus kasvama ning neljanda kvartali koondamised puudutasid juba üle 1200 inimest.
Üle poole kollektiivsetest koondamistest puudutasid töötlevat tööstust ja suurimad koondajad olid ABB AS, mis koondas 233 töötajat ning Majorel Estonia OÜ, mis koondas 199. AS AXIS Tech Estonia koondas 169 töötajat, AS Standard 163 töötajat ja AS Repo Vabrikud 146 töötajat. Neist kaks viimast toimusid aasta viimases kvartalis, selgub töötukassa 2022. aasta ülevaatest.
2022. aasta keskmine registreeritud töötute arv oli 47 000 ja registreeritud töötuse määr 7,2 protsenti, kusjuures mõlemad näitajd võrreldes 2021. aastaga vähenesid – toona oli registreeritud töötuid keskmiselt 49 800 ja registreeritud töötuse määr oli 7,7 protsenti. Kuigi mullune keskmine registreeritud töötute arv sarnanes 2020. aasta keskmise näitajaga, oli COVID-kriisi kõrgeim registreeritud töötute arv 57 400. Selle tasemeni küündis näitaja 2021. aasta märtsis.
Koondatute osakaal uutest töötutest 2022. aastal oli 11,3 protsenti, 2021. aastal 12,6 protsenti ja 2020. aastal 22,1 protsenti. 2022. aastal oli koondatute osakaal väikseim teises kvartalis, vaid 8 protsenti, ent ulatus neljandas kvartalis juba 14 protsendini. Enim, ligi kolmandik ehk 30,3 protsenti koondatud uusi registreeritud töötuid töötas eelnevalt töötlevas tööstuses ning 15,1 protsenti hulgi- ja jaekaubanduses.
Sarnaselt koondamiste arvuga oli ka töötuse määr 2022. aasta lõpus tõusutrendis ning küündis 51 700 töötuni. Neist 6100 olid Ukraina sõjapõgenikud, moodustades ligikaudu 12 protsenti kõikidest registreeritud töötutest. Aastaga on registreeritud töötute arv kasvanud ligikaudu 7500 võrra, sealhulgas 6100 Ukraina sõjapõgenike arvelt ja 1400 teiste töötute arvelt.
Maakondade pingereas erilisi muutusi eelmisel aastal ei toimunud ning töötuse määr oli Eesti keskmisest endiselt kõrgem Ida-Virumaal ja lõuna ning kagu piirkondades.
Töötukassa hinnangul on näha ka märke sellest, et töö leidmine võib muutuda keerulisemaks kui viimasel kümne aasta jooksul on tavapärane olnud. Kui aasta teises kvartalis oli rekordiliselt palju tööpakkumisi, siis suvel värbamine peatus ja hakkas langema. 2022. aastal oli vahendada ühes kuus keskmiselt 13 169 vakantsi, 2021. aastal oli sama näitaja 11 551. Detsembri lõpus oli vabu töökohti 3016.
Rahandusministeeriumi ja Eesti Panga majandusprognooside kohaselt 2023. aastal majandus jaheneb ja tööpuudus suureneb. Prognoosi kohaselt jätkub töötute arvu tõusutrend 2023. aasta esimese kvartalini, mil registreeritud töötute arv ulatub üle 53 000. Eesti Panga detsembris avaldatud prognoosi järgi jõuab töötuse määr tänavu 8,5 protsendini, kuigi osa töötuse kasvust tuleneb sellest, et Ukraina sõjapõgenikud hakkavad kajastuma tööturu statistikas alates 2023. aastast.
Musta stsenaariumi järgi kasvab registreeritud töötute arv aasta keskmisena 75 000 töötuni ja jääb seejärel mitmeks aastaks püsima 55 000–60 000 ümber.
Töötukassa eelarve 2023. aastal on 858 miljonit eurot, sellest töötuskindlustusvahenditest kaetavad kulud 273 miljonit eurot. Eelarve planeerimisel on rahandusministeeriumi suvise majandusprognoosi alusel eeldatud, et 2023. aasta keskmine registreeritud töötute arv on 49 400, olles aasta alguses kõrgem ja hakates teisest kvartalist langema.
2022. aasta lõpus oli töötuskindlustuse netovara ligikaudu 535 miljonit eurot, andes töötukassa kinnitusel kindluse toime tulla ka kõrgema töötuse korral. Musta stsenaariumi realiseerumisel väheneksid töötuskindlustusvahendid väheneksid küll kiiresti, kuid võimaldaks ameti sõnul siiski nelja aasta perspektiivis kulud katta.
Alliaks. Rup.ee
