Neli viiendikku täiskasvanud eestimaalastest tarvitab alkoholi ja iga kolmas on alkoholiga liialdaja.
Kuigi esialgu võib tunduda, et suurima majandusliku kahju tekitavad alkoholisõltuvusega inimesed, kes tööturult välja langevad, siis ettevõtluses on peamisteks tootluse langemise põhjustajateks tööl käivad alkoholi liigtarvitajad, kirjutab Tervise Arengu Instituudi terviseriskide ennetamise osakonna juht Anneli Sammel.
Suhtumine alkoholitarvitamisse töö ajal on viimasel ajal oluliselt muutunud. Joobes olekus tööle ilmumine on enamikes ettevõtetes taunitud ja lubamatu. Mis puutub töötajate alkoholitarvitamist vabal ajal, siis siin on visa kaduma hoiak, et joomine on iga inimese isiklik asi. Paraku võib aga just see väga oluliselt mõjutada inimeste töötulemusi ja seeläbi ettevõtte majandusnäitajaid.
Pohmell rikub töövõimet
Alkoholi liigtarvitamisel on tervisele nii pika- kui lühiajalised mõjud. Aastatepikkune alkoholiga liialdamine põhjustab hulgaliselt kroonilisi tõbesid. WHO andmetel on alkoholitarvitamine seotud enam kui 200 erineva haigusega (muuhulgas mitmed südame-veresoonkonnahaigused, erinevad vähkkasvajad, maksahaigused, vaimse tervise häired). Kõik need on seotud sagedaste haiguspäevade võtmisega, arsti poole pöördumistega, varajase töölt kõrvale jäämisega või isegi enneaegsete surmadega.
Alkoholi liigtarvitamise lühiajalised ja kõige nähtavamad mõjud on sageli seotud õnnetustesse sattumisega, traumadega ning vägivallajuhtumitega. Vähem tuuakse välja pohmelliga seotud probleeme, kuid samas tunnevad selle mõjusid nii inimese kaastöötajad kui ka ettevõtte kliendid. Enamasti on põhjuseks vabal ajal ära joodud alkoholikogused. Kui töötaja pohmellist tingituna puudub, on kahju ettevõttele selgelt tajutav.
Kas päeva päästab see, kui töötaja ennast kokku võttes siiski tööle ilmub? Tegelikult mitte, sest jääknähtudega tööl viibimine on pigem kahjuks ettevõttele. Töötajal on halvenenud koordinatsiooni-, keskendumis-, reageerimis- ja otsustusvõimevõime ning mälu. Ta võib teha töös rohkem vigu ning sõltuvalt tööst olla ohuks endale või teistele. Lisaks halvendab sellises olekus tööl viibimine ka tööalaseid suhteid, tekitab usaldamatust töötajate vahel ja murendab kogu kollektiivi töömoraali.
Pohmell on vaid üks tootlikkust pärssiv seisund, mille mõju ilmneb töö juures. Tootlikkust vähendab märgatavalt ka väsimus ja sellest tulenev vaimse võimekuse langus. Töötajate vaimsest võimekusest sõltub ülesannetest arusaamine, loogiline mõtlemine ja adekvaatne taju. Hea vaimse võimekuse tagab mõõdukas kehaline koormus ja hea uni. Alkoholi pruukimine kipub segama mõlemat, sest selle tõttu võib vahele jääda treening ning oluliselt häiritud saab sügava une kvaliteet.
Muutuste võti on ettevõtte juhtide käes
Alkoholikultuur töökohal on ettevõtte juhtide kujundada. Oluline on juhtide isiklik eeskuju. Nende sõnumid võiksid olla ühesugused ja käitumine ei tohiks olla kahepalgeline. Läbi tuleks mõelda pidulike sündmuste ja ürituste korraldus ning alkoholi roll nendel sündmustel. Näiteks kui tööpäeva lõpus on lubatud sünnipäevi tähistada mõningase alkoholiga, kuid seejuures pole mõeldud transpordile, mis inimesed koju aitab, on sisuliselt tegemist joobes juhtimisele kaasa aitamisega.
Transpordi- ja ehitusettevõtetel on kombeks viia läbi hommikusi kainusekontrolle. Väga hea, see hoiab ära nii õnnetused kui ka kaitseb tööandjat. Enamikes töökohtade siiski selliseid kontrolle ei tehta. Kuidas aga toimida alkoholiprobleemide ilmnemisel? Töötajat aidata soovides pole abi tema süüdistamisest ja ründamisest. Mõistagi tuleks need vahejuhtumid siiski moel või teisel registreerida ja korduvate juhtumite taustal pidada töötajaga maha üks tõsisem vestlus. Kui alkoholiprobleem tundub tõsisem, on õige pakkuda talle teavet selle kohta, kust saab abi ning anda võimalus oma elu uuesti kontrolli alla saada.
Sirgjooneline lähenemine alkoholi tarvitamisse ja selged kokkulepped muudavad hilisemate probleemide lahendamise olulisemalt lihtsamaks. Samas võiks julgemini väljendada seisukohti, mis seotud alkoholi tarvitamisega väljaspool tööaega. Alkoholi liigtarvitamine vabal ajal ei ole kaugeltki ainult inimese isiklik asi, vaid see on tööandja ja töötegija ühine asi, millest sõltub töö tulemus ning sageli ka ettevõtte maine.
Kriitiline pilk töökorraldusele
Tööandja võiks üle vaadata ka oma töökorralduse, mis võib samuti olla selline, et töötajad kipuvad otsima lõõgastust alkoholist. Ühest Suurbritannias tehtud küsitlusest nähtub, et alkoholi liigtarvitamisele aitavad kaasa mitmed töökohaga seotud tegurid nagu näiteks vahetustega töö, liiga pikad vahetused, kõrge vigastusohuga töö, vaimselt väga nõudlik või ühetaoline töö, pingelised tähtajad, pingelised suhted töökaaslastega ning kehva juhi alluvuses töötamine. Teades neid ohukohti, on võimalik olla tähelepanelik oma töötajate suhtes ja võimalusel aidata neil lahendada töökorralduslikest probleemidest tulenevad pinged.
Alkoholiga seonduvaid negatiivseid kulusid ühiskonnale on raske hinnata, sest alkoholikahjud on väga laialdased, nende mõõtmine keeruline ning mõjud sageli alahinnatud. Kahjuks räägitakse alkoholist viimasel ajal pigem riigieelarvesse laekuva aktsiisituluga seoses ning samal ajal on tähelepanuta jäänud alkoholist põhjustatud kahjud.
Ettevõtja seisukohalt peaks aga alkoholikahjude vähendamine ja sellega seotud kulud riigis olema kindlasti olulisem teema kui eelarvesse laekuv aktsiisitulu. Seda enam, et isegi tagasihoidlikul hinnangul on kahjud oluliselt suuremad kui tulud – sotsiaalministeeriumi teatel maksid alkoholi tarvitamisest tingitud töötundide ja eluaastate kaotus ning tootlikkuse vähenemine Eestile 2016. aastal ca 400 miljonit eurot, alkoholiaktsiisi aga laekus samal aastal 250 miljonit eurot. Tegemist on tagasihoidliku kahjude hinnanguga, sest siin ei sisaldu arvestatud haigestumise tõttu kaotatud tööpäevade kulu, alkoholist tingitud haiguste ravikulud, kulu ravimitele ning perekondade saamata jääv tulu seoses perekonnaliikme haigestumisega.
Riik piirab alkoholi kättesaadavust regulatsioonide ja maksumeetmetega, tööandja saab seda teha organisatsiooni sisekorra reeglite, teadlikkuse tõstmise ja tervislikke valikuid soodustavate tingimuste loomisega. “Septembris ei joo” aktsiooniga ühinemine on üks hea võimalus näidata poolehoidu tervislike eluviiside edendamisele töökohal. Kampaaniat rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest programmi “Kainem ja tervem Eesti” raames.
Allikas: http://www.virtuaalkliinik.ee
