Erakorralised uudised
pound euro exchange rate brexit news dollar gbp latest 899653

Tööandjate esindaja: Kui tõsta alampalk 50% keskmisest palgast, jääks alampalgasaajatest 5% töötuks

„Meie hinnangul võib alampalk tõusta veidi kiiremini kui keskmine palk, kuid mitte liiga kiiresti, et inimesed oleksid võimelised seda välja teenima ja tarbijad nõus vastavalt rohkem teenuste eest maksma,“ rääkis Eesti tööandjate keskliidu nõunik Raul Aron ametiühingutega alanud alampalga läbirääkimistest.

Tööandjad, ametiühingud ning sotsiaalministeerium alustasid läbirääkimisi selle üle, kui kõrge võiks järgmisel aastal olla miinimumpalk. Praegu on see juba teist aastat 584 eurot ning sellest sõltuvad mitmed maksud ja toetused. Euroopa riikidega võrreldes on Eestis alampalka saavaid inimesi pigem vähe.

„Pooldame turuhindade reguleerimisel selliseid ärimudeleid ja tööd, mille eest saaks rohkem raha küsida ja pakkuda. Ametiühingute ja sotsiaalministeeriumi suur soov on siiski ka alampalgas igal aastal kokku leppida,“ ütles Aron.




Alampalka peaks tõstma kooskõlas majandusarenguga

Tema sõnul on samuti oluline silmas pidada riske, mida alampalga senisest kiiremini tõstmine võiks kaasa tuua. „Kui tõsta see Euroopa Komisjoni pakutud tasemele 50% keskmisest palgast, jääks alampalgasaajatest 5% töötuks,“ tõi ta näiteks.

Sotsiaalministeerium esitles esmaspäeval uuringut „Alampalga mõju Eesti sotsiaalmajanduslikule arengule“, millest selgus, et Eestis saab alampalka ligikaudu 21 000 inimest.

„Uuringu mõjuperiood langes tugevale majanduskasvu perioodile, mil töötuks jäänud inimesed leidsid kergelt uue töö,“ selgitas Aron.  Uuringuesitlusel toodi ka ohtlik näide Sloveeniast, kus alampalka tõsteti hüppeliselt keset finantskriisi ja selle tulemusena inimesed jäid pikaks ajaks töötuks. „Seetõttu peaks alampalka tõstma ikkagi kooskõlas üldise majandusarengu ja keskmise palgakasvuga. Lisaks on praegu palju määramatust ja ebakindlust veel õhus,“ tõdes ta.
Ametiühingute keskliidu juhile Peep Petersonile seevastu meeldiks, kui miinimumpalk läheneks stabiilselt 50 protsendile keskmisest palgast.

Palgast peaks saama normaalset elustandardit lubada

„Uuringust nähtus, et nende 21 000 hulgas olid ka n.ö maksude optimeerijad, kelle reaalne sissetulek on miinimumpalgast tunduvalt suurem, kuid kes võtavad töötasuna ettevõttest raha välja vaid miinimumpalga jagu. Seda, kui palju täpselt on inimesi, kes reaalselt peavad miinimumpalgaga ära elama, plaanime pärida rahandusministeeriumist,“ märkis Peterson.

„Kui miinimumpalga saajaid on vähe, siis see näitab meile, et miinimumpalk on liiga madal ja seda saaks tõsta kiiremini. Nii ametiühingud kui tööandjad toetavad elatisrahade, lasteaiatasude ja teiste sarnaste määrade lahti sidumist miinimumpalgast,“ kinnitas ta.




Ametiühingud eelistavad olukorda, kus inimesed saavad endale välja teenitud palgast normaalset elustandardit lubada. „Samas teame, et päriselu nii roosiline pole ja on ka neid, kes vajavad lisaks toetust. Solidaarsusprintsiibi järgi oleme pooldanud astmelist tulumaksu, sest miinimumpalgast elavatel inimestel kulub kogu palk sundkuludeks, samas kui kõrge palga teenijatel jääb raha üle säästmiseks ja investeerimiseks,“ tõdes ametiühingujuht.

Alanud miinimumpalga läbirääkimiste osas kinnitas Peterson, et  ametiühingud on võtnud alampalga sihiks pool keskmisest palgast (724 eurot). „Kas ja millises tempos see juhtub, näitavad läbirääkimised,“ ütles ta.

Vaata ka:

minuaeg.com uudised

NB! Internetis müüdavad isetehtud sõidukite numbrimärgid on ebaseaduslikud

Transpordiametini on üha enam jõudnud infot liikluses olevatest sõidukitest, millel kasutatakse keelatud numbrimärke. Samuti on

minuaeg.com uudised

Tiibeti toetusrühm külastab ametlikul visiidil dalai-laamat

Riigikogu Tiibeti toetusühma delegatsioon kohtub Indias Dharhamsalas dalai-laama Tenzin Gyatso, Tiibeti eksiilvalitsuse ning tiibetlaste pagulaskogukonnaga. 

error: Sisu on kaitstud!