Friday , 24 September 2021
istock 000011686797small

Kas koroona vastu jäädaksegi vaktsineerima mitmeid kordi aastas?

Briti teadlased peavad rumaluseks praegust arengut, kus inimesi vaktsineeritakse koroona vastu mitmeid kordi aastas. Ühe aasta jooksul saavad paljud kolm doosi ja sellstki näib olevat veel vähe.

Briti rahvusringhäälingu BBC teadusajakirjanik James Gallagher küsis asja kohta teadlastelt. Vastused olid üllatavad.

„Me kaevame end väga sügavale auku, ja seda väga pikaks ajaks, kui arvame, et hoiame koroonat eemal igal aastal üle vaktsineerides,” ütles Edinburghi ülikooli immunoloogia professor Eleanor Riley.

Briti valitsuse vaktsiininõunik professor Adam Finn ütles, et inimesi muudkui üle vaktsineerides olukorras, kus mõnedes riikides puuduvad vaktsiinid sootuks on „veidi hullumeelne, mitte lihtsalt ebavõrdne, vaid lollus”.




Selleks, et mõista, kas inimesi on vaja pidevalt üle vaktsineerida, tuleb endale selgeks teha immuunsuse olemus. Immuunsüsteemi selgroo nakkuste vastu võitlemisel moodustavad antikehad ja T-rakud. Antikehad kinnituvad viiruse külge ja märgistavad nad ära, et organism oskaks neid hävitada. T-rakud omakorda saavad aru, millised rakud on organismis nakatunud ning need hävitatakse.

Viiruse toimemehhanism on tegelikult väga lihtne. Viirusel on kuulus ogavalk, mida on vaja selleks, et organismi siseneda. Lisaks vajab viirus veel 28 valku, et organismi rakkudes paljunema hakata. (Võrdluseks, inimese organismis on kokku ligi 20 000 valku).

Selleks, et aru saada, kumb on viiruse vastu parem, kas loomulik või vaktsiinidega saadud immuunsus, on vaja võrrelda nelja eri valdkonda.

ULATUS

Kui palju suudab immuunsüsteem viirusest õppida.

Haiguse läbipõdemine annab viiruse vastu ulatuslikuma immuunsuse kui vaktsineerimine. Ükskõik, kas oled saanud Moderna, Pfizeri või AstraZeneca vaktsiini, õpib organism märkama ainult ühte asja – ogavalku.

Ogavalk on viiruse puhul oluline, et selle vastu saada antikehad ja tulemused on olnud suurepärased, et hoida inimesi raskelt haigestumast. Aga on veel 28 valku, mis on olulised ja aitavad organismi T-rakkudel viiruse vastu võidelda.

„See tähendab, et kui oled haiguse läbi põdenud, siis on sul parem kaitse kõigi uute variantide vastu võrreldes sellega, kui sul on immuunsus ainult ühe oga vastu,” ütles professor Riley.

TUGEVUS

Kui hästi suudetakse vastu panna nakatumisele ja raskele haigestumisele.

Meil on teada juhtumid, kus inimesed on mitu korda haigestunud ja juhtumeid, kus inimesed on olnud vaktsineeritud ja ikka haigestunud.

„Kummalgi juhul ei saavutata täit kaitset haigestumise vastu, aga mõlemal juhul on inimene kaitstud raske haigestumise eest,” ütles Bristoli ülikooli professor Adam Finn.

Antikehade tase on kuu aega pärast haigestumist enamasti kõrgem vaktsineeritutel kui haiguse läbipõdenutel. Samas on suur erinevus nende puhul, kellel puudusid haigusnähud ja neil, kes põdesid raskelt.

Kõige tugevam immuunsus kujuneb välja neil, kes põdesid haigust ja keda seejärel vaktsineeriti. Praegu oodatakse tulemusi, kuidas on siis, kui oli vastupidi, et kõigepealt vaktsineeriti ja siis põeti haigust.

KESTUS

Kui kaua kaitse kestab?

Jaga

Vaata ka:

vaktsiin

Koroonavaktsiini eesmärk on, et me oleksime tervemad ja õnnelikumad.

„Maailmas tehakse uuringuid ja ma kuulsin eelmisel nädalal Ameerika ekspertide diskussioonist, et tõenäoselt tuleb laste …

reovesiminuaeg

Reoveeuuring ennustab nakatunute arvu kasvu Põhja-Eestis

Tartu Ülikooli juhitava reoveeuuringu sellenädalased tulemused näitavad koroonaviiruse koguse kasvu. Eelmiste nädalatega võrreldes on kasv …

13074736t1hd2da

24.09 Ööpäevaga tuvastati 548 uut covid-19 haiget, suri 4 koroonaviirusega nakatunud inimest.

24. septembri hommikuse seisuga vajab sümptomaatilise COVID-19 tõttu haiglaravi 141 inimest. Kokku on haiglas 169 …

rase

Ülevaade paratsetamooli võimalikule loodete arengut kahjustavale mõjule.

Neljapäeval avaldas rahvusvaheline teadlasrühm ülevaate, kus osutab paratsetamooli võimalikule loodete arengut kahjustavale mõjule. Siiski pole …