Terviseametile laekunud kaebuste põhjal ei saa väita, et lutikate esinemine oleks viimasel ajal märgatavalt tõusnud.
Lutikad pole probleem, mis Terviseametini inspekteerides jõuaks. Teema puudutab pigem hotelle, motelle ja muid majutusasutusi. Aastas laekuvad Terviseametile üksikud kaebused lutikate kohta, kaebuste arv ega sisu pole viimaste nädalatega muutunud.
Kehtiv õigusruum ei anna Terviseametile antud küsimustes järelevalveõigusi ja seetõttu ei saa amet järelevalvemenetluse kaudu sekkuda eramutes (või korteriühistutes) tekkinud olukorda. Haridus- ja sotsiaalasutustes on teema harv. Lutikad pole üldiselt ka probleem, mis meieni inspekteerides väga jõuaks.
Asutus ise peab seisma selle eest, et lutikatest lahti saada. See on teenuse osutaja kohustus ja vastutus. Rahvatervise seaduses on paragrahvid, mis kohustavad asutuse pidajat pakkuma tervisele ohutut teenust ja rakendama meetmeid kahjurputukate likvideerimiseks. Kui asutuses on avastatud lutikad, siis tohib asutuses kahjuritõrjet teha vaid kahjulike organismide tõrje teenuse osutaja. Sellisel juhul teavitab teenuse osutaja ise asutust, millal võib kasutada ruume või voodeid, kus on kahjuritõrje teostatud. See sõltub sellest, milliseid vahendeid on tõrjeks kasutatud.
Andmeid kõikide ettevõtete kohta, kellel on õigus teostada kahjuritõrje teenuseid leiab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti kodulehel avaldatud majandustegevuse registrist (tegevusala: Biotsiid/kahjuritõrje) ja Eesti Desinfektsiooni- ja Kahjuritõrjeettevõtete Liidu kodulehelt www.kahjur.ee. Kindlasti tuleb kontrollida, kas vastaval ettevõttel on vastutavaks isikuks inimene, kellel on olemas kehtiv 5. taseme kutsetunnistus.
