Kanada ja USA teadlased uurisid, miks esinevad inimestel pärast koroona põdemist mäluprobleemid ja nn aju-udu. Selgus, et viirus tungib nina kaudu ajju.
Uuringu viisid läbi Kanadas Torontos asuv Rotman Research Institute – Baycrest ja USA-s Kalifornias Davises asuv riiklik primaatide uurimiskeskus. Uuringu tulemused avalikustati kolmapäeval, vahendab NBC News.
Teadlaste väitel suudab viirus mõjutada aju, põhjustades mäluprobleeme ja nn aju-udu. Teadlaste avastus aitab jälile jõuda ka nn pikale koroonale, mis vaevab inimesi veel mitmeid kuid peale haiguse põdemist.
Inimese ajus on olemas loomulik verebarjäär, mis takistab viiruste ja muude võõrkehade jõudmist ajju. Koroonaviirus aga suudab sellest barjäärist läbi murda, sisenedes ajju nina kaudu.
Davises tehti ahvide peal katsed ja selgus, et viirus tungis ajju. Suuremas ohus olid need ahvid, kes olid vanemaealised ja põdesid diabeeti – ehk peamised koroona riskigrupid.
Inimese immuunsüsteem ei ründa ajurakke, kuna organismis on need kõige tähtsamad, seetõttu nakatuvad need rakud ja kannavad viirust edasi üle terve organismi.
Teadlaste avastatud asjaolu võib olla põhjuseks, miks koroona mõjutab närvisüsteemi. Toronto teadlased tegid kindlaks, et koroonat põdenud patsientidel esinevad teistest erinevad ajulained veel 7 kuud pärast põdemist. Nende inimeste aju ei töötanud enam nii nagu neil, kes polnud koroonat põdenud.
USA arstide väitel on koroona palju enamat kui lihtsalt hingamisteede haigus. Aju võib saada kahjustada ka inimese immuunsüsteemi reageerimisel haigusetekitajaga, mis tekitab põletikke.
Allikas Eestinen.fi
