Järgmisel aastal jõustuv suur reform seab eesmärgiks siduda senisest tihedamalt sotsiaalabi ja tervishoiuteenused. Muudatuste keskmes on uue rolli loomine – terviseteejuhid, kelle ülesandeks saab krooniliste haigete ja puuetega inimeste toetamine nii ravi kui ka sotsiaalteenuste korraldamisel.
Alates 1. septembrist 2026 alustab tööd 50 terviseteejuhti, kelle eesmärk on muuta abivajajate jaoks süsteemis navigeerimine lihtsamaks. Nende roll on olla inimesele esmane kontaktisik, kes aitab välja selgitada tema vajadused ning koostada tervikliku heaoluplaani. See plaan hõlmab nii tervishoiu- kui ka sotsiaalteenuseid ning arvestab ka inimese enda panust ja võimalusi oma olukorra parandamisel.
Sotsiaalministeeriumi terviseala asekantsleri Anniki Lai sõnul on terviseteejuhtide peamine ülesanne tagada, et inimene jõuaks talle vajalike teenusteni ega jääks süsteemi keerukuse tõttu abita. Eelkõige on fookuses inimesed, kellel on neli või enam kroonilist haigust – sellises olukorras on näiteks iga neljas pensionär.
Veelgi suuremad muudatused ootavad puuetega inimesi alates 2027. aasta oktoobrist. Kui praegu on rehabilitatsiooniteenuste saamiseks vajalik ametlik puude tuvastamine või töövõime vähenemise hindamine, siis tulevikus see nõue kaob. Sotsiaalministeeriumi sotsiaalala asekantsler Hanna Vseviov kinnitas, et edaspidi piisab teenuse vajaduse olemasolust – see peaks muutma rehabilitatsiooni oluliselt kättesaadavamaks.
Samuti pannakse haiglatele kohustus rehabilitatsiooniteenuseid pakkuda, mis peaks parandama nende kättesaadavust üle Eesti. Siiski ei ole kõik osapooled kindlad, et muudatused kiiresti soovitud tulemusi toovad.
Puuetega inimeste koja esindaja Kristi Kähar rõhutas, et kuigi reformi eesmärgid on positiivsed, ei pruugi abivajajate igapäevaelu lähiajal oluliselt paraneda. Probleem seisneb eelkõige teenuste ebavõrdses kättesaadavuses. Kui tervishoiuteenused on suhteliselt hästi ligipääsetavad, siis kohalike omavalitsuste pakutavad teenused – nagu koduabi või sotsiaaltransport – varieeruvad piirkonniti tugevalt.
Lisaks tekitab küsimusi reformi rahastamine. Tervisekassa on toonud välja, et kuigi osa muudatustest on rahastatud, puudub selgus terviseteejuhtide süsteemi jaoks vajaliku ligikaudu 10 miljoni euro suuruse lisaraha osas. Samuti ei ole veel täpselt paika pandud, kuidas kontrollitakse kasvavaid rehabilitatsioonikulutusi, kuigi see teenus on inimeste seas väga populaarne.
Tervisekassa esindaja Kadri Englas rõhutas, et rehabilitatsioon ei tohiks kujuneda eluaegseks teenuseks. Selle eesmärk on aidata inimesel saavutada parem toimetulek ja enesekindlus, mitte jääda püsivaks sõltuvuseks süsteemist.
Muret tekitab ka see, et reformi järel ei pruugi arstid enam saada patsiente otse taastusravile suunata – see roll antakse üle terviseteejuhtidele. See võib muuta protsessi keerukamaks ja pikemaks.
Sotsiaalminister Karmen Joller kinnitas, et tegemist on alles eelnõu algfaasiga ning arutelud nii arstide kui ka tervisekassaga jätkuvad. Seega võivad detailid veel muutuda.
Kokkuvõttes on reform ambitsioonikas samm tervishoiu ja sotsiaalabi ühendamise suunas, kuid selle tegelik mõju sõltub sellest, kuidas suudetakse lahendada rahastuse, teenuste kättesaadavuse ja süsteemi toimimisega seotud väljakutsed.
