Sotsiaalministeerium pakub lahendusi kitsaskohtadele, mis takistavad täna perepõhise asendushoolduse edenemist. Ülevaate ettepanekutest teeb perede heaolu ja turvaliste suhete osakonna nõunik Helen Jõks
Vabariigi Valitsus kinnitas 23. veebruaril 2023 Heaolu arengukava 2023–2030, mis seab pere-, sotsiaal- ja tööpoliitika strateegilised eesmärgid järgnevateks aastateks ning määrab tegevussuunad nende saavutamiseks.
Üks heaolu arengukava eesmärke on see, et Eesti oleks hea paik pere loomiseks ja laste kasvatamiseks ning et lapsed siin oleksid õnnelikud, kasvades hoolivas, kaasavas, turvalises ja arendavas keskkonnas. Üheks tegevussuunaks seoses sellega on ka asendushooldust vajavatele lastele asutuste asemel peres kasvamise võimaldamine ning asendushoolduselt elluastuvate noorte vajaduspõhine toetamine.
Arengukava näeb ette, et tuleb tegeleda perepõhise asendushoolduse vormide (nii hooldus-, eestkoste- kui ka lapsendajaperede) arendamisega, luues juurde perepõhise hoolduse võimalusi, tõhustades perede toetamist ning juurutades süsteemis lapse õigusi ja perede heaolu toetavat lähenemisviisi.
Lisaks perepõhise hoolduse arendamisele on järgnevatel aastatel oluline jätkata ka asendushoolduse teenuse sisu ja kvaliteedi arendamisega, et lastele pakutav hooldus oleks vajaduspõhine, lapsi kaasav, nende õigusi ja heaolu arvestav ning toetaks stabiilsete ja hoolivate suhete loomist ja hoidmist asendushooldusel.
Samuti on oluline analüüsida koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga õpilaskodude sotsiaalsetel põhjustel kasutamise rolli ja mõju laste heaolule ning jätkata tööd asendushoolduselt lahkuvate noorte paremaks toetamiseks.
Perepõhise asendushoolduse edendamiseks on Sotsiaalministeerium valmistanud ette sotsiaalhoolekande seaduse ja teiste seaduste väljatöötamiskavatsuse (VTK), mis pakub lahendusi kitsaskohtadele, mis takistavad täna perepõhise asendushoolduse edenemist. VTK ettevalmistamisel suheldi nii kohalike omavalitsuste kui asendushoolduse valdkonna organisatsioonide ja peredega.
Peamised ettepanekud, mis perepõhise hoolduse edendamiseks tehakse on:
- Perepõhise asendushoolduse võimaluste laiendamiseks luuakse kutseliste hooldusperede süsteem, mis võimaldaks tagada edaspidi perepõhist hooldust ka näiteks kriisiolukorras (turvakodu asemel) või neile lastele, kellele erinevatel põhjustel (vanus, mitmed õed-vennad, erivajadus vms) muid perepõhise hoolduse võimalusi ei ole leitud;
- Perede paremaks toetamiseks reguleeritakse perepõhise asendushoolduse tugiteenuste pakkumine, mis seni on olnud projektipõhine. Samuti täpsustatakse kohalike omavalitsuse rolli perede toetamisel;
- Reguleeritakse hooldusperede otsimise ülesanne ning see roll jagatakse sotsiaalkindlustusameti, kohalike omavalitsuste ja tugiteenuse osutajate vahel;
- Suuremat tähelepanu pööratakse ka eestkosteperes kasvavatele laste ja nende perede toetamisele. Selleks pööratakse edaspidi suuremat tähelepanu eestkostjate ettevalmistamisele ja toetamisele;
- lapsendatute õiguse ja huvide kaitseks tehakse ettepanek muuta perekonnaseaduses lapsendamissaladuse regulatsiooni nii, et lapsendatutele oleks tagatud teave lapsendamise faktist, ligipääs oma päritolu andmetele ning tagatud suhtlus bioloogiliste õdede-vendadega;
- võetakse kasutusele täiendavad meetmed, et laste asutusepõhisele hooldusele suunamine oleks kontrollitum (SKA kooskõlastusel) ning ka asutusse suunatud lastele jätkataks edaspidi perepõhise hoolduse võimaluste otsimist.
Kõigi ettepanekutega saab tutvuda juba õige pea, väljatöötamiskavatsus saadetakse huvigruppidele arvamuse avaldamiseks 2023. aasta märtsikuu jooksul. Täpsemate küsimustega võib pöörduda sotsiaalministeeriumi perede heaolu ja turvaliste suhete osakonna nõuniku Helen Jõks (helen.joks@sm.ee) poole.
