Soome investor Mikko Laakkonen sõitis jahiga ühel ja samal päeval Soomest Eestisse ja tagasi. Tal oli kehtiv pass, kuid see ei olnud temaga kaasas.
Soome ülemkohus otsustas täna neljapäeval, 25. mail oma eelotsuses, et jahiomanik on süüdi riigipiirikuriteos. Talle määrati trahv viie päevamäära ulatuses, vahendab Helsingin Sanomat.
Automüüjate perest pärit Laakkoneni sissetulekut arvestades on tema makstav summa kokku 58 310 eurot
Ülemkohus hindab esitletud aruande põhjal Laakkoneni keskmiseks netosissetulekuks kuus 700 000 eurot. Seega määrati trahvi ühe päevamäära suuruseks 11 662 eurot.
Laakkonen võttis oma kalli merereisi ette 25. augustil 2015. Tagasisõidul ei nõutud Helsingis piirikontrollis passi ega muud reisidokumenti. Laakkoneni isik tehti kindlaks teha juhiloa järgi.
Piirivalve esitas Laakkoneni suhtes karistustaotluse kerge riigipiirikuriteo eest. Selles etapis sai ta trahvi 15 päevamäära, mis tegi Laakkoneni toonase sissetuleku alusel kokku 95 250 eurot.
Kui Laakkonen vaidles karistusnõudele vastu, otsustas prokurör määrust mitte anda. Riigiprokuröri abi aga tühistas prokuröri otsuse ja määras asjas eeluurimise.
Prokurör esitas Laakkonenile pärast eeluurimist süüdistuse kerges riigipiirikuriteos. Esmalt mõisteti tema üle kohut, kuid esimese astme kohus mõistis ta õigeks.
Ka ülemkohtus polnud asja menetlus päris tavaline.
Ülemkohus esitas Euroopa Liidu kohtule eelotsuse taotluse, kas liidu õigusega on vastuolus liidu kodaniku karistamine selle eest, et ta on reisinud ühest liikmesriigist teise ilma reisidokumendita.
Lisaks taotleti eelotsust, kas Soomes nimetatud hooletuse eest tavaliselt määratav rahatrahv on kooskõlas liidu õiguse proportsionaalsuse põhimõttega.
Ülemkohus hindas karistussätte seost muuhulgas põhiseaduses tagatud liikumisvabaduse ja liidu õiguse nõuetega ning leidis, et reisidokumendita riigist väljasõit on karistatav kui kerge riigipiirikuritegu.
Seevastu ilma reisidokumendita riiki saabumine polnud Soome kodaniku jaoks karistatav.
Ülemkohus menetles karistuse määramise asja tugevdatud koosseisus ja hääletas selle üle. Osa kolleegiumi liikmeid oleks Laakkonenile määranud palju väiksema rahatrahvi.
Asja ettekandja poleks Laakkonenile üldse karistust määranud, sest protsess venis temast mitteolenevatel põhjustel tunduvalt.
Trahvinõude esitamisest riigikohtu otsuseni võttis kohtuprotsess aega umbes seitse aastat ja üheksa kuud. Ainuüksi ülemkohtu menetlus kestis üle nelja ja poole aasta, mis oli osaliselt tingitud EL-i kohtule esitatud eelotsuse taotlusest.
Soome trahvide päevamäära süsteem
Trahvide päevamäära süsteem võeti Soomes kasutusele 1921. aastal.
■ Süsteemi põhiidee on, et karistus on õiglane erinevatele sissetuleku- ja varagruppidesse kuuluvatele inimestele.
■ Trahvi päevamäära suurus on üks kuuekümnendik trahvitava keskmisest netokuupalgast. Muuhulgas tehakse sellest põhitarbimise mahaarvamine 255 eurot. Väikseim võimalik trahvi päevamäär on kuus eurot.
eestinen.fi
