Uudised

SEB MAJANDUSKOMMENTAAR Pensioniraha kulutatud, mis edasi?

Teisest sambast välja võetud pensionisäästusid on tarbimisse liikunud oodatust kiiremini. Kas aina kallinevate hindade juures rahval ka edaspidi raha ostlemiseks jätkub? Selle ja teiste küsimuste üle arutleb SEB analüütik Madis Nestor nädala majandukommentaaris.

Statistikaameti äsjaste andmete kohaselt püstitas Eesti jaekaubandusettevõtete müük septembris kõigi aegade rekordi – 790 miljonit eurot. Seda vaatamata asjaolule, et tavapäraselt on september kaubandusvõrgus pigem vaiksem kuu. Näiteks eelmise aasta septembris küündis jaekaubandusettevõtete käive kõigest veidi üle 640 miljoni euro, mis annab aastaseks kasvuks 23%. Tõsi, jaekaubanduse numbreid on paisutanud ka inflatsioon. Ent isegi hinnamuutuseid arvesse võttes, tegi jaekaubandusettevõtete müük püsihindades jõulise 17% tõusu.

Põhjus, miks septembris jaemüük „buumis“ on muidugi üldteada. Nimelt pole viiendik Eesti elanikkonnast tänavu olnud „oma peaga mõtlemises“ järjekindel mitte ainult vaktsineerimisrindel, vaid langetanud ekspertide soovitusele vastupidise otsuse ka teise samba pensionisäästude väljavõtmise näol. Just pensionireformi tulemusi jaekaubanduse praegused numbrid peegeldavadki. Vähemalt sama edukaks kujuneb kaupluste jaoks ka lõppev oktoobrikuu, mil ilmselt enam kui 800 mln euroga uus müügirekord püstitatakse Kui varem prognoosisid analüütikud, et pensioniraha jagub tarbimiseks veel ka 2022. aastal, siis praegu tundub see aina kahtlasem. Nimelt on pensionisäästudest tänaseks ära kulutatud juba rohkem kui pool.




Võttes aluseks septembri statistika näib, et pensioniraha kulus enim autode ostmiseks. Võrreldes 2020. aasta sama ajaga, suurenes mootorsõidukite ja nende komponentide müük rohkem kui 50 miljoni euro võrra ehk 23%. Et uute sõiduautode müük märkimisväärselt ei suurenenud, siis ilmselt kulus raha pigem kasutatud sõiduautode ostmisele. Automüügi kõrval läks väga hästi ka ehitusmaterjalide ja kodumasinate müük, mis mullusega võrreldes suurenes 45 miljoni euro ehk pea poole võrra. Väga tugevad müügitulemused tegid septembris tegelikult aga kõik jaekaubanduse valdkonnad.

Defitsiit ja inflatsioon

Ilmselt võiksid jaekaubanduse tulemused olla olnud veelgi tugevamad, kui probleemiks poleks paljude kaupade kättesaadavus. Majapidamiste kõrge nõudlus pole tänavu puudutanud mitte vaid Eestit vaid sisuliselt kogu arenenud maailma. Eriti jõuline on see olnud USAs, kus kahekohaline jaemüügi kasv on kestnud aasta algusest saadik. Kuigi tarbimispidu on olnud hoogne ka siinpool Atlandi ookeani, pole eurooplased selliseid numbreid siiski saavutada suutnud. Küll on ootamatult suur nõudlus olnud üllatus  tootjatele ja suurimaks probleemiks on saanud see, kuidas ostjate soovidega toime tulla.

Muuhulgas on USA ja Euroopa kaubavoogude tasakaalustamatus tekitanud tõelise logistikakriisi, kus merekonteinerid kipuvad kuhjuma USA sadamatesse. Vabade konteinerite defitsiit on tekitanud olukorra, kus paljud Eesti jaekaubandusettevõtete tellimused pole õigeks ajaks kohale jõudnud või on vedu muutunud nii kalliks, et selle lõpphind tarbijatele juba üle jõu käiks. Konteinervedude hinda mõõtev Harpex indeks on tänaseks jõudnud 4000 USD tasemele, mis on 10 korda enam kui 2020. aasta keskel.

Kõrge nõudlus ja sellest põhjustatud hinnakasv pole puudutanud mitte vaid logistikat ja tarbekaupasid, vaid ka energiahindasid. Suuresti just sellest tingituna küündis Eesti inflatsioon septembris 6,6%ni ja ilmselt saab oktoobris see number veelgi suurem olema. Näiteks Leedus ületas oktoobri inflatsiooninäit juba 8%.

Suured kulud, suured tulud

Pensioniraha on otsas, elu on muutunud kalliks ja kaupa napib. See paneb küsima, kas järgmisel aastal üldse mingist tarbimise kasvust saab rääkida. Vastus on, et saab ikka. Alustades defitsiidiga, siis ei ole pikaajaline kaupade puudujääk realistlik stsenaarium. Tööstus on täna tegemas suuri investeeringuid et nõudlusega kohaneda ja järgmise aasta jõulukinkide saadavuse üle vast üleliia muretsema ei pea. Inflatsiooni osas on arvamusi vastakaid, ent kui me täna räägime Eestis 6-7% hinnakasvust, siis selliste numbrite nägemine ka aasta pärast pole kuigi realistlik – põhjuseks juba ainuüksi kõrge võrdlusbaas. Küll on ohukohaks see, et energiahindade asemel võivad järgmise aasta inflatsiooni hakata vedama toiduainehinnad, mis mõjutavad negatiivselt ennekõike vaesemaid leibkondasid.

Ent nagu on öelnud klassikud, karta ei tohi suuri kulusid, vaid väikeseid tulusid. Ja õnneks on selles osas järgmiselt aastalt oodata pigem head. Eesti hinnakasv ja inflatsioon on läbi ajaloo olnud pigem heas korrelatsioonis. Ainaks erandiks, kui hinnad palkadest kiiremini kasvasid, oli 2009-2010. aasta majanduskriis, kui ka töötus 20% lähedale küündis. Tänane tööturusituatsioon erineb tollasest 180 kraadi. Kroonilise tööjõunappuse tingimustes liigub Eestis palgakasv inflatsiooniga käsikäes. Juba selle aasta teises kvartalis suurenes keskmine brutopalk enam kui 7%. Vaadates majandusosaliste ootuseid tööturule, võib järgmisel aastal rääkida isegi 9%ni küündivast palgatõusust.

Allikas: Pealinn.ee

Jaga
Back to top button