Rootsi parlament ratifitseeris Eesti ja Rootsi vahelise vanglarendilepingu, mis viib Tartu vanglasse sadade Rootsi kinnipeetavate saabumise nüüd sammu võrra lähemale. Tegemist on olulise otsusega, mis avab tee lepingu ametlikule jõustumisele ja praktiliste ettevalmistuste alustamisele.
Justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakosta sõnul näitab Rootsi parlamendi heakskiit usaldust Eesti vanglasüsteemi vastu ning kinnitab kahe riigi tugevat koostööd.
„Rootsi parlamendi otsus on oluline samm lepingu jõustumise suunas. Tartu vangla töös hoidmine aitab säilitada Eestis ainulaadset julgeoleku- ja vanglainfrastruktuuri ning tugevdab vanglateenistuse professionaalset võimekust,“ ütles Pakosta.
Lepingu lõplikuks jõustumiseks peab selle heaks kiitma ka Eesti parlament. Riigikogu lõpphääletus on kavandatud 10. juunile ning pärast seda saadetakse dokument president Alar Karisele väljakuulutamiseks.
Kui mõlemad riigid on lepingu ratifitseerinud, alustatakse ettevalmistustega Rootsi vangide vastuvõtmiseks Tartu vanglas. See hõlmab personali värbamist, töötajate väljaõpet ning Eesti ja Rootsi vanglateenistuste koostööd praktiliste küsimuste lahendamisel.
Esimesed Rootsi kinnipeetavad võivad Tartu vanglasse saabuda juba augustis. Vangla täitmine toimub järk-järgult kuni 100 vangiga kvartalis.
Eesti ja Rootsi allkirjastasid lepingu 18. juunil 2025. Selle järgi võib Tartu vanglas kasutada kuni 400 kambrit ja paigutada sinna kokku kuni 600 Rootsi kinnipeetavat. Leping sõlmitakse viieks aastaks koos võimalusega seda kolme aasta võrra pikendada.
Eestisse ei tooda terrorismikuritegude eest süüdi mõistetuid ega neid, kelle puhul kardetakse kuritegevuse jätkumist vanglas. Samuti ei saadeta siia alaealisi ega naisi. Tartu vanglasse toodavad välisvangid on täiskasvanud mehed, kes kannavad pikemaid karistusi peamiselt vägivalla- või narkokuritegude eest.
Kõik välisvangidega seotud kulud katab Rootsi riik ning ükski kinnipeetav ei vabane Eestisse – enne karistusaja lõppu saadetakse nad tagasi Rootsi.
