Möödunud aasta ligi 19,5 miljardi euro suurusest riigieelarvest jäi kasutamata koguni 1,75 miljardit eurot ehk umbes üheksa protsenti kogu eelarvest. Kuigi summa on endiselt väga suur, on see siiski mitusada miljonit eurot vähem kui aasta varem, mil kasutamata jäi üle 2,1 miljardi euro.
Rahandusministeeriumi finantstalituse juhataja Viola Mäemurru sõnul moodustab suure osa kasutamata summast niinimetatud tuludest sõltuvate kulude eelarve.
„Praeguse metoodika järgi arvestatakse jäägina ka mitmeaastaste projektide kasutamata eelarveosa, sealhulgas raha, mille kasutamine oligi planeeritud järgnevatesse aastatesse,“ selgitas Mäemurd.
Rahandusministeerium plaanib tänavu üle vaadata senise arvestusmetoodika, et see kajastaks täpsemalt tegelikku eelarve kasutust ning vähendaks eksitavat muljet, nagu oleks kogu raha lihtsalt seisma jäänud.
Esialgsete andmete järgi kanti kasutamata vahenditest tänavusse aastasse üle 295 miljonit eurot. Võrreldes eelneva aastaga on see lausa 44 protsenti vähem. Lisaks saab kasutada ka piirmääraga eelarve jääke, mille maht ulatus 379 miljoni euroni.
Mäemurru sõnul on tegemist viimase kuue aasta väikseima jäägiga ning see näitab, et viimastel aastatel rakendatud meetmed on hakanud tulemusi andma.
Kõige rohkem vähenes ülekantav summa haridus- ja teadusministeeriumis, kus jääk kahanes aastaga 66 miljoni euro võrra. Selle taga oli peamiselt eestikeelsele haridusele ülemineku rahastuse täpsem ajastamine.
Suure vähenemise tegi läbi ka kaitseministeerium, kus ülekantav summa vähenes 58 miljoni euro võrra. Samas kandis just kaitseministeerium absoluutnumbrites järgmisse aastasse kõige rohkem raha – kokku 44 miljonit eurot.
Proportsionaalselt suurima osa oma eelarvest kandsid järgmisse aastasse üle riigikogu, majandus- ja kommunikatsiooniministeerium ning välisministeerium.
