Põllumajandus- ja Toiduamet juhib kõikide Saaremaal tegutsevate toidukäitlejate tähelepanu võimalikule joogivee reostusele.
„Palume võimaliku reostuse leviku tõkestamiseks mitte kasutada Kuressaare veevärgi vett toidu käitlemiseks ega valmistamiseks kuni lisaasjaolude välja selgitamiseni,“ kommenteerib PTA toiduosakonna juhtivspetsialist Jaana Oona, kelle sõnul peab toidu käitlemisel kasutatav vesi vastama mikrobioloogilistele ja keemilistele kvaliteedinäitajatele Sotsiaalministri määruse nr 61 Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid paragrahvide §4 ja §5 kohaselt.
„Toidu valmistamisel lisatakse vett toidu sisse, pestakse toitu ja töövahendeid,“ räägib Oona. „Niisamuti on käte pesemisel oluline, et vesi vastaks joogivee nõuetele, kui ettevõttes toimub toidu pesemine ja pakendamata toidu käitlemine vms,“ jätkab ta.
Oona sõnul võib toidukäitleja kasutada toidu valmistamisel ka pudelitesse villitud vett, kui see on toidu valmistamise iseloomu arvestades võimalik.
Terviseameti nakkushaiguste laborisse jõudsid pühapäeva õhtuks Kuressaare kraaniveest võetud proovid ja esmaspäeva hommikuks anti esialgse hinnang, mille kohaselt väga ulatuslikust saastumisest rääkida ei saa.
Haigustekitaja kindlaks määramiseks läheb aga veidi rohkem aega, sest vähese nakkusmaterjali korral tuleb seda proovi ette kasvatada ja alles siis saab seda analüüsida. Terviseameti peadirektori asetäitja Mari-Anne Härma kinnitusel viitavad esimesed laboritulemused hetkel kolilaadsetele bakteritele ja E.colile, kuid välistatud ei ole ka veekaudu levivad viirusnakkused. „Võimalik on ka see, et ühte kindlat haigustekitajat ei leitagi, ja ka see on tavapärane, sest reovee saastused on üldjuhul seotud mitmete erinevate haigustekitajatega,“ ütles Härma.
