Eesti inimestelt püütakse raha välja kelmitada petukõnede, õngitsussõnumite ja võltsitud veebilehtede abil. Eelmisel aastal teatati politseile 740 korral investeerimise või pangapettusest, mille kogukahjud on veidi üle 5 miljoni euro.
Möödunud aastal teatati politseile investeerimispettustest 267 korral, mille kahjud on veidi üle 3 miljoni euro ja pangapettustest anti teada pea 473 korral, kogukahjuga ligi 2 miljonit eurot.
Põhja prefektuuri kriminaalbüroo juht Urmet Tambre rääkis, et eelmisel aastal langes kelmide ohvriks keskmiselt kaks inimest päevas ja vaibumise märke pettuste levikust ei ole. „Pea kõik pettused tehakse Eesti inimestele mujalt riikidest, mistõttu kelmide peatamine siit ei ole võimalik ja ka kaotatud raha tagasisaamine on praktiliselt võimatu. Välja petetud raha liigub kiirelt pankade ja erinevate kontode vahel ning see võetakse lõpuks välisriikides sularahas välja või suunatakse krüptorahasse. Erandjuhtudel on raha tagasi saadud siis, kui inimene sai koheselt aru, et langes pettuse ohvriks ja võttis ülekande peatamiseks kiirelt ühendust oma kodupangaga. Inimestel endil tuleb olla väga hoolas oma andmetega, et mitte sattuda pettuse ohvriks ja kaotada oma raha,“ lisas Tambre.
Võrreldes pangapettustega oli investeerimispettusi pea poole võrra vähem, kuid kogukahju on ligi miljon eurot suurem. „Internetis leiduvaid investeerimise ja kauplemise petulehti on lõputult ning soovitan kõikidel alustavatel investoritel pöörduda oma kodupanga poole, sest sealt saab vajalikud algteadmised ja soovitusi investeerimiseks. Samuti ei tasu uskuda teile väidetava investeerimispakkumisega helistanud või kirjutanud inimest, kes pakub vestluse käigus hea tootlikkusega investeerimisvõimalust või investeeringunõustaja kontakti, kes aitab teha esimese tehingu. Üldiselt see „hea nõu“ lõppeb suure kahjuga,“ rääkis ta.
Levinum pangapettus oli petukõne, kus kelm esitles end pangatöötajana, politseinikuna või Google assistendina, eesmärgiga inimeselt kätte saada Smart-ID või Mobiil-ID PIN-koode. Pangapettuste seas on ka õngitsussõnumeid ja e-kirju, mida kelmid saatsid pankade või teiste asutuste nimel. Nende õngitsussõnumite ja e-kirjade juurde oli lisatud link, mis suunas inimese näiliselt panga või asutuse lehele, kus paluti inimesel oma kontole sisse logida või sisestada oma krediitkaardiga seotud andmeid. Tegelikkuses avanes selle lingiga petuleht.
„Eelmainitud pettuste liigid ei ole ainukesed, mis Eestis levivad, neid on paraku rohkemgi ja ka kahjud on kordades suuremad. Inimestel tuleb olla tähelepanelik, sest kelmid mõtlevad pidevalt välja uus skeeme, millega välja petta raha või andmeid,“ ütles Tambre.
Politseinik tänab tähelepanelikke inimesi, kes koheselt ka politseid kahtlasest pettusest teavitasid. „Tänu nendele inimestele saime koostöös pankadega ja teiste asutustega koheselt hoiatada ka teisi, ära hoida tuhandetesse küündivaid kahjusid ja parema ettekujutuse pettuse levikust.“
