Uudiseid lugeda on viimasel ajal päris hirmus: vaktsineeritus Eestis on madal ja tekivad üha uued koroonakolded hooldekodudes, koolides. Kui kevadel ja suvel vaktsineerimisvankrile kaikaid kodaratesse loobiti, siis ei osanud keegi ette näha, et see mõjutab inimeste vaktsineerimissoostumust, eks?
Koroonatõendid ei toimi, sest neid on raske hankida, kuigi inimesel on selleks õigus; keeruline on ka kontrollida. Kas tõesti keegi ei tulnud selle peale, et paljud inimesed ID-kaardi koode üldse ei kasuta? Kas mitte juba kevadine “eksperiment” digiregistratuuriga seda ei näidanud?
1. Hooldekodudes ja tervishoiuasutustes peaks personal olema 100% vaktsineeritud ja seda peaks sätestama seadusandlikult, mitte riskianalüüsiga. Sellist vastutust ei saa tööandjate peale panna.
Täna ei tohi me toitlustusettevõttesse toitu käitlema võtta ühtegi inimest, kellel on röntgen ja anaalkaabe (!) võtmata. Ja arstina ütlen, et need on täiesti põhjendamatud uuringud ja nakkusohtu saab vältida ja välditaksegi muul moel, aga ometi keegi ei vaidle. Pigem tuleks nende asemel rääkida kohustuslikest vaktsiinidest kindlatel elualadel – see on vähemalt tõenduspõhine.
Loomulikult ei saa vaktsineerituse nõue hakata kehtima üleöö, selleks peab olema suhteliselt pikk üleminekuaeg, mil saab personali koolitada, vajadusel individuaalselt nõustada.
Personalipuuduse-juttu pole siin mõtet rääkida, sest osa hooldekodude personalist ei lähe tööle just vaktsineerimata töötajate tõttu.
2. Koroonatõend tuleb siduda ID-kaardiga.
Loe ka: Perearst Karmen Joller: Jutud vaktsiinisurmadest ja kahjustustest on enamasti väljamõeldis.
Loe ka: Perearst Karmen Joller
Suvaline pood saab oma kliendikaardi siduda ID-kaardiga ja riik koroonatõendit siduda ei saa?
Ükski klienditeenindaja ei pea teadma ja tegelikult ka ei taha teada, kas mu tõendi aluseks on vaktsineerimine, test või läbipõdemine. Pole tal vaja teada ka seda, millal see kõik toimus, millist vaktsiini ma sain jne. Ta ei taha ka arvutada, kas mu tõend kehtib või mitte. Ta tahab teada, kas tõend on või ei ole.
Tänane QR-koodiga tõend jäägu neile, kes soovivad reisida. Uuematel ID-kaartidel on QR-kood peal ja ka sellega on võimalik tõendit siduda.
3. Kommunikatsioon korda, eriti just statistika osas.
Täna, kui vaktsineerituid ja läbipõdenuid on pehmelt öeldes palju rohkem kui pandeemia alguses, ei ole positiivsete testide number enam see, mis näitab haiguse seisu. Lähtuma peab nendest, kes on haiglas ja miks nad on haiglas.
Inimesi ei tohiks uinutada ka sellega, mitu inimest juba osaliselt vaktsineeritud on. Oluline on teada, mitu inimest on vaktsineerimata. Praegu jääb mulje, et vaktsineerimise statistikat kasutatakse manipuleerimiseks. Kui minister Riigikogus aru annab, on numbrid ühed (1 doosiga vaktsineeritud inimeste % täiskasvanud elanikkonnast!) ja kui vaatame terviseameti hõlmatuse määra, on need teised (täisvaktsineeritute % kogu rahvastikust).
Kokkuvõtteks on oluline on teada järgmist:
A. Mitu protsenti neist, kes haiglas on koroonaviiruse tõttu, on vaktsineerimata (mitte % kõikidest haiglas olevatest COVID-positiivsetest).
B. Kui palju on arvuliselt neid inimesi, kellel on õigus saada vaktsiini, aga pole veel saanud.
Igapäevastest numbritest on tänaseks saanud müra, mida ühed ei kuula ja mis teistes tekitab segadust.
Meediaväljaannete pealkirjameistritele panen südamele: pealkiri ei tohi anda eksitavat infot, ka teil ei ole õigust numbreid ja sõnu väänata. Artiklid ja intervjuud (ja eriti nende pealkirjad), mis räägivad COVIDist, ei tohiks olla peamiselt klikimagnetid, vaid peavad rahulikul toonil edasi andma olulist infot, isegi kui see ei intrigeeri. Viimaste kuude jooksul on ajakirjanike vastutustunne ses osas oluliselt langenud.
Et mitte jääda ainult negatiivseks, siis tegelikult me näeme juba praegu, madala vaktsineerituse juures vaktsiinist tulenevat kasu: rasket haigestumist ja surma on varasemaga võrreldes palju-palju vähem. Kui vaktsineeritus veelgi tõuseb ja seda ka kõrgel hoitakse (sic!), võime koroonaviirusele aasta-kahe pärast näkku naerda.
Ja lõpuks kõige olulisem: riik võib teha vigu, ja olukorda arvestades päris veatult ei saagi.
Vaktsineerimisotsuse teeb aga iga kodanik ise.
Ärge laske end valeinfo levitajatel hirmutada.
Vaktsiinid on ühed turvalisimad ravimid üldse.
Allikas: FB: Karmen Joller
