Tervis

Perearst Karmen Joller: Jutud vaktsiinisurmadest ja – kahjustustest on enamasti väljamõeldis.

Meediaväljaanded, palun mõelge, mismoodi te numbreid kajastate ja pealkirju valite!
Kuigi terviseamet edastab juba tükk aega andmeid lähtuvalt haiglasse sattunud inimeste arvust, loeb näiteks Delfi iga päev kokku positiivsete proovide arvu, pöörates terviseametist saadud info tagurpidi.




Positiivne PCR-testi tulemus ei ole enam täna nii tähtis: tänu vaktsineerituse tõusule on COVID-infektsiooni kulg paljudel nakatunutel kergem kui varem, sageli ka asümptoomne, sest viirust ringleb vähem.

Oluline on see, kui palju inimesi on haiglas ja kuidas vaktsiinid meid raske haiguse eest kaitsevad. Üle 90% inimestest, kes on COVIDi tõttu haiglas, on vaktsineerimata – aga ka terviseamet paneb samasse patta inimesed, kellel COVID-19 haiglas juhuslikult avastati ja need, kellel COVID-19 raskelt kulgeb.

Loe ka:  Perearst Karmen Joller: Hooldekodudes ja tervishoiuasutustes peab personal olema 100% vaktsineeritud ja seda peaks sätestama seadus.

Vaktsineeritute kokkulugemine on ka tore – üle 700 000 inimese. Vaktsineeritute protsenti arvestab sotsiaalministeerium selle järgi, kui paljud on vaktsineeritud ÜHE doosiga. Aga vaktsineerituks ju loeme KAHE doosiga vaktsineerituid. Neid on 12.09 andmetel 43% populatsioonist! 70% on ikka väga kaugel (ja vaktsineerimise eesmärgi seadmisel arvestati ka vaid üge doosiga vaktsineeritud täiskasvanuid, mitte kogu populatsiooni).

Kas keegi on kokku lugenud, kui palju meil on inimesi, kes võiksid vaktsiini saada, aga ei ole veel saanud? Neid inimesi on sadu tuhandeid!




Ja vabandust, mis jutt see on, et kõige rohkem nakatunuid on AZ-ga vaktsineeritute seas??? Vahe on teiste vaktsiinidega ju umbes pool protsenti! See pole antud kontekstis üldse oluline suurusjärk.
Inimestele ei tohi jääda vale muljet.

Ei tohi tekkida võltsturvatunnet (meil on niiiiiii palju vaktsiinisüste tehtud), aga inimesi ei tohi ka põhjendamatult hirmutada (meil oli niiiiii palju positiivseid testitulemusi). Aus tuleb olla.
Vaktsineerimine aitab:

1. vältida rasket haigestumist – ja KÕIK Eestis kasutatud vaktsiinid on ses osas erakordselt efektiivsed,
2. ühiskonna taas avada – meil on väga pikk tee minna.
Jutt vaktsiinide ohtlikkusest on tänapäevaste teadmiste juures naeruväärne. Arstid ja õed on piisavalt koolitatud, et ohte ära tunda.
Jutud vaktsiinisurmadest ja – kahjustustest on enamasti väljamõeldis.
Ära lase end valeinfoga hirmutada, see võib maksta elu.

Allikas. FB: Karmen Joller

Jaga
Back to top button