Tervis

OLULINE: Tõhustusdoosi tõendi kehtivus on üks aasta.

Terviseameti peadirektori kohusetäitja Mari-Anne Härma märkis kolmapäevasel pressikonverentsil COVID-19 olukorra kohta Eestis, et haigestumine tõuseb praegu kiiresti. “90 protsenti nakatumistest on praegu omikrontüvega ja levib peamiselt alla 50-aastaste inimeste hulgas,” märkis ta.

Tema sõnul on sel nädalal nakatumiste hulk kasvanud peamiselt koolides ja lasteasutustes. “See toob kaasa testimiskoormuse ja esmatasandi arstide koormuse kasvu,” nentis Härma. “Haiglaravi vajavate inimeste hulk kasvab ning oleme jõudnud kõrgesse riskitasemesse. Praegu vajavad haiglaravi peamiselt vaktsineerimata vanemad inimesed.”

Härma kinnitusel on haiglaravil olevad inimesed enamasti nakatunud deltatüvega. Samas on tema sõnul pikaajalise haiglaravi prognoose väga raske teha. “Sellegipoolest ei saa omikronitüve puhul jääda lootma, et selle veelgi laiema leviku korral haiglaravi vajavate inimeste arv ei kasva. Teiste riikide puhul näeme, et omikronitüve leviku tõttu hospitaliseerimine kasvab,” nentis ta.




Koju võiks osta antigeeni testid

Härma soovitas inimestel osta endale koju antigeeni teste, et neid vastavalt liikumisplaanidele kasutada, et mitte viia nakkust ise oma lähedasteni.

Tervise- ja tööminister Tanel Kiik tõdes, et Eesti on olukorras, kus nakatumiste kasv on väga kiire. “Nakatumiste tase on kõrgem kui kunagi varem,” ütles ta.

Kiige sõnul on kõige ohustatumad vaktsineerimata üle 60-aastased inimesed. “Eakamad ja riskirühma kuuluvad inimesed ei peaks vaktsineerimsit ja ka tõhustusdoosi tegemist edasi lükkama,” ütles ta.

Kiige sõnul on kõigil vaktsineeritutel kui mittevaktsineeritutel teha kiirtest enne kui mõnele üritusele või külla minna.

Avaliku testimise koordinaator ja Medicumi juhatuse liige Tõnis Alliku sõnul on tänase seisuga iga teine, perearsti poolt testimisele saadetud, patsient koroonapositiivne. „Nõudlus testimise järgi on oluliselt kasvanud ja sellega mõnevõrra pikenenud testile saamise aeg,“ ütles ta. „Võrreldes eelmise nädala algusega on saatekirjade maht kahekordistunud. Sel esmaspäeval väljastati 15 000 saatekirja.“

Tõhustusdoosi tõendi kehtivus on üks aasta.

Alliku sõnul on nad avanud Terviseameti tellimusel ka uusi testimispunkte. Seda ennekõike Tallinna piirkonnas. „Vabaduse väljakul on üks lisatestimispunkt ja oleme avamas veel kaht täiendavat testimispunkti,“ rääkis ta. „Lisaks on testimispunktid nüüd ka Viimsis ja Keilas. Täiendava testimispunkti avame ka Tartusse, kus saab siis kokku olema kaks testimispunkti. Ülejäänud maakonnakeskustes jääb tegevaks üks testimispunkt, aga täiendava personali kaasamisega, oleme me võimelised nende punktide võimekust kahekordistama.”

Sotsiaalministeeriumi e-teenuste arengu ja innovatsioonivaldkonna nõunik Aurora Ursula Joala sõnul lühendatakse alates 1. veebruarist, Eestis ja ka teistes Euroopa liidu riikides, vaktsineerimistõendite kehtivust ühelt aastalt üheksale kuule. „See muudatus puudutab eelkõige esmase vaktsineerimiskuuri tõendeid, mille kehtivus alandatakse 270-le päevale,“ selgitas ta. „Esmane vaktsineerimiskuur on kaks doosi kahedoosilist vaktsiini, 1 doos Jansseni vaktsiini või pärast koroonaviiruse läbipõdemist saadud üks vaktsiinidoos.“




Joala rõhutas, et tõhustusdoosi tõendi kehtivus on üks aasta. „Need, kellel tõhustusdoos on teine vaktsiinidoos, kas siis lisadoos peale ühte Jansseni vaktsiinidoosi või peale läbipõdemist ja üht doosi kahedoosilisest vaktsiinist, peavad alates veebruarist tegema uue tõendi, mis näitab, et teine doos oli tõhustusdoos,“ selgitas ta. „Sellekohased teavitused, kes saavad enda tõendit uuendada, tulevad nii meili peale ning on üleval ka patsiendiportaalis.“

1. veebruaril aegub vaktsineerimistõend 19 600 inimesel, veebruaris kokku 75 000 inimesel ja sealt edasi kõigil, kel on tõhustusdoos tegemata.

Jaga
Back to top button