istock 000011686797small

OLULINE: Eesti kasutab koroonavaktsiini tõhustusdoosideks mRNA vaktsiine, sõltumata sellest, millega on algne vaktsineerimiskuur tehtud.

Eesti immunoprofülaktikakomisjon on heaks kiitnud kaks vaktsiini, millega tõhustusdoose teha: Pfizer/Biontech ja Moderna. Pfizer sai selle loa esimesena kätte, mistõttu on enamik inimesi, kel tõhustusdoos käes, saanud just Pfizeri süsti. Emma-kummaga vaktsineeritakse inimesi, sõltumata sellest, kas nad on varem vaktsineeritud AstraZeneca, Jansseni, Pfizeri või Moderna vaktsiiniga.

Ka juhul, kui inimene on juba algse kuuri saanud Pfizeri või Modernaga, võib ta tõhustusdoosi lasta teise vaktsiiniga teha.

Immunoprofülaktikakomisjoni liige Irja Lutsar ütleb, et Euroopas on pigem soositud ristvaktsineerimine, samal ajal kui USA-s hoitakse ühe vaktsiini joont.

“Segamine pole keelatud,” ütles ta ERR-ile, lisades, et uusimad teadusandmed peavad nn segamist isegi soovitatavamaks.

“Võtke see, mida teile pakutakse. Nad on üsna võrdsed,” lisas Lutsar.

Tõhustusdoos tehakse kas täisdoosi Pfizeri või poole doosi Modernaga, sest vaktsiinide annused on eri suuruses. Kui Pfizeri vaktsiini täiskogus on 30 mikrogrammi, siis Modernal koguni 100 mikrogrammi. Seetõttu piisab revaktsineerimiseks Moderna puhul poolest doosist ehk 50 mikrogrammist.




“Moderna vaktsiini ennast on ampullis oluliselt rohkem ja tõhustusdoos tehakse millegi peale juba, mistõttu pole ka neid antikehi nii palju tarvis kui alul. On ju ka üsna loogiline, et mida kõrgem on selle aine kontsentratsioon, seda enam tekib ka antikehi ning seda rohkem on ka kõrvalnähte,” põhjendas Lutsar Moderna poole doosi soovitust.

Allikas. Err.ee

Vaata ka:

e sigarett

E-sigaret ei aita suitsetamisest loobuda.

Nikotiinisõltlases tekib tihti juba sigaretipaki nägemisel vastupandamatu suitsetamishimu. Üllataval kombel on e-sigarettidel tavasuitsetajale sama mõju