raimond klavins 8qXbYY ltZo unsplash

Mis on sooleparasiidid.

SOOLEPARASIIDID on paljude seletamatute hädade põhjuseks. Täna on tõenäosus nakatuda parasiitidest 90%. 1/3 arenenud maade inimestest põeb helmintoosi (saastatust ussnugilistest); 95%-l täiskasvanud elanikkonnast on 1-5 liiki parasiite (üldse on neid ligi 700 liiki), kusjuures mitte ainult jämesooles, vaid kõikjal: lihastes, veres, liigestes, kopsudes, maksas, nahas, silmades, ajus. Suurim neist – kuni 12 m pikkune paeluss – võib elada meis kuni 25-aastaseks.

Parasiidid on maal elanud palju kauem kui inimene ja nad on ka inimesest paremini kohandunud. Nad on väga kavalad ja vastupidavad. Kui neid hakata eemaldama, kas keemiliste preparaatidega või ka kirurgilisel teel, saadavad nad välja hädasignaali ning see käivitab nende plahvatusliku paljunemise ning nad tungivad sügavamale kudedesse. Kui seda teemat avada põhjalikumalt kirurgidele, siis mõistavad väga paljud neist seda, miks filigraanselt sooritatud lõikusele järgnevad tüsistused. Seetõttu on soovitatav parasiidikuuri teha enne operatsiooni ja operatsioonist taastumise perioodil, sest parasiidid alustavad kiirelt oma tegevuse ja elukeskkonna taastamist.


Parasiidid söövad toitaineid, vitamiine ja mikroelemente, eriti germaaniumi ja räni, milleta organism ei saa normaalselt toimida. Teiseks ummistavad nad kõik organid oma toksiliste väljaheidetega ja surnud laipadega, tulemuseks ägedad hingamisteede haigused, vähk, AIDS, diabeet, hepatiit jt. Hiljutine Maailma Tervishoiuorganisatsiooni raport: kuni 80% haigustest on kas otseselt parasiitide tekitatud või siis nende elutegevuse tulemus.


Mis tahes tervisehäire tekkimisel tuleks alati kõigepealt vabaneda parasiitidest. Parasiitidest täielik vabanemine on ainult siis võimalik, kui antiparasitaarseid meetmeid kasutavad üheaegselt kõik pereliikmed ja pärast esimese ravikuuri lõpetamist tehakse 7-10 päeva pärast uus kuur. Nimelt on parasiidid kavalad ja osad poevad peitu, kui näevad et läheb suurpuhastuseks, pausi ajal ronivad nad uuesti välja ja kui siis lajatada uus kuur peale, siis on suurem tõenäosus ka need kavalpead kätte saada.


Vähk, tuberkuloos ja südame-veresoonkonna haigused on probleemid, mis meedikutele palju peavalu valmistavad. Haiguste raviks mõeldakse välja aina uusi preparaate, kuid keegi ei pööra tähelepanu sellele, kuidas need haigused üleüldse alguse saavad. Väga paljude haiguste põhjustajaiks on parasiidid ja nende elutegevusjäägid. Maailmas on parasiteerivaid organisme väga palju. Ainuüksi inimese organismist on leitud enam kui 700 erinevat parasiidiliiki. Igaüks neist on võimeline omal viisil tekitama inimesele kahju ja tervisele probleeme.


Mis on ühist külmetusel ja helmintidega nakatumisel?
Kui tundsite nõrkust või tõusis keha temperatuur, pea hakkas ringi käima, kurk hakkas kipitama ning nina tõmbus vesiseks… siis ärge tormake kohe grippi või ägedat respiratoorset haigust ravima. Võimalik, et vajate hoopis preparaate, mis parasiitidega hakkama saavad. Helmintide traagika on selles, et nende nakkuse sümptomid kattuvad suurepäraselt teiste haiguste omadega: gripp, viirushaigused, soolestiku probleemid jne. Seetõttu on helmintide avastamine suhteliselt keeruline protsess ning tegelikus elus panevad arstid 70% juhtudest vale diagnoosi. Tagajärjeks on see, et patsient ei saa ravi, mida ta tegelikult vajab.


Helmintidevastaste preparaatide liigid. 
Apteegikettide poolt pakutavad medikamentoossed preparaadid ei oma midagi ühist kvaliteetsete ning efektiivsete helmintoose ravivate preparaatidega. Selleks, et selles veenduda, piisab, kui ennast kurssi viia erinevate parasiitide bioloogia ning elutegevusega. Nende elutegevus aga seisneb võitluses oma toidulaua (mikroelemendid, toitained, hormoonid, ensüümid) eest, kasutades neid liigi säilitamiseks ja paljundamiseks. 

Totaalsele eksiteele viib arvamus, et parasiidid elavad vaid soolestikus. Need ussikesed tunnevad end suurepäraselt lihastes, kõikides siseorganites ja erinevates kudedes. Seetõttu on apteegipreparaadid, mis on ette nähtud helmintide soolesiseseks hävitamiseks lihtsalt kasutud.  Optisaldi poolt valmistatavad preparaadid on suunatud organismi kui terviku parasiitidest vabastamiseks.
Parasiitide vastsed tekitavad organismis mehhaanilisi kahjustusi, purustades organeid ja kudesid. Oma mürgised elutegevusjäägid lasevad nad samasse kohta, kus rakud kahjustatud on. Traditsioonilised helmintidevastased vahendid on suutelised hävitama vaid täiskasvanud isendeid. Munad, tsüstid ja täiskasvanute elutegevusjäägid aga jätkavad rahulikult omi musti tegusid. Peremehe kehas mürkide kontsentratsioon aina kasvab.


Parasiidid – terviseprobleem, mis meie tervishoiusüsteemi inimesi enamasti muigama ajab. Muigame me selle teema peale või mitte – parasiidil on sellest absoluutselt ükskõik. Kuidas iganes aga paljudel juhtudel on just parasiidid ja nende elutegevusjäägid allergiate, immuunhäirete, siseorganite töö häirete, vähi ja närvikoe degeneratiivsete muutuste põhjustajaiks.


Soovituslik on antiparasitaarset kuuri teha kui teil või teie lastel on:

  • Allergia – nii nahal välja löövad kihelused ja erinevad lööbed kui ka respiratoorne, mille sümptomeiks on nohu ja pisarate vool.
  • Unehäired (unetus, hammaste krigistamine, rahutu uni).
  • Mistahes suunalised söögiisu muutused (isu halvenemine või pidev näljatunne).
  • Kiire väsimine või kergelt ärritumine.
  • Üleüldine immuunsuslangus (laia toimespektriga antiparasitaarsed preparaadid määratakse kui inimene pidevalt kannatab erinevate respiratoorsete nakkuste käes, kui lööb välja herpes või tekivad muud infektsioonid).
  • Sagedased peavalud.
  • Mittestabiilse konsistentsiga väljaheide (kõhukinnisus ja kõhulahtisus või nende seisundite vaheldumine).
  • Juuste väljalangemine, küünte ja naha seisundi halvenemine.
  • Hüperpigmentatsioon (pigmendilaikude ja sünnimärkide teke).

Helmindid ei asusta ainult soolestikku. Nad võivad eluneda mistahes näärmes, organis või koes.  Kui lastel tekkivad sümptomid jätta õigel ajal tähelepanuta ning parasiidikuuri mitte teha võib lapsel tekkida nii vaimne kui ka füüsiline mahajäämus, ta on nõrk ja pole haigust, mis talle külge hakata ei suudaks ning teda võib ees oodata arenguline mahajäämine oma eakaaslastest.
Ilmnevad üksikud kaebused: allergilised reaktsioonid, millele ei leita põhjustajat, punased laigud nahal, karedad valged küünarnukid, küünte valgetäpilisus, pea-, liigese- ja kõhuvalud, iiveldus, naha kahvatus, halb jume, põhjendamatu väsimus, apaatsus jne. Mõnikord algab haigestumine kõrge palavikuga (kuni 39C), mis võib kesta 1-2 kuud.


Parasiitide puhul on sümptomid sageli tagasihoidlikud ja protsess võib kulgeda aastaid. Haiguskulgu iseloomustavad vaibumise ja ägenemise perioodide vaheldumine. Nakatumise sümptomid võivad avalduda 2-3 päeva või isegi aasta pärast nakatumist. Nakatumisele viitavaid võimalikke kaebusi on igal 3. lapsel, kuid sageli ei seostata neid parasiitnakkusega. Parasiidid ennast ei näita, kuid nende munade küpsemise ja elutegevuse käigus tekivad toksilised ainevahetusjäägid (toksiinid), mis tasahilju organismi mürgitavad. Väikelaste dietees ja allergia võivad samuti olla seotud parasiitide üleminekuga emalt lapsele, seda sageli raseduse ajal.


Kindlad sümptomid parasiitide olemasolust on öine süljevool, hammaste krigistamine, õhtused magusaisu sööstud, kõhuvalu peale kõrvitsaseemnete söömist, tumedad rõngad silmade ümber, ravile allumatu kehvveresus ja mikroelementide puudus, seedehäired, madal immuunsus jne.


Soolestikus, organites ja kudedes parasiteerivad mikroorganismid on mikroelementide, toitainete, hormoonide ja ensüümide esmatarbijateks. Inimene saab kätte selle, mis neist üle jääb. Nii tekib immuunsüsteemi töövõime langus ja mikroelementide defitsiit. Parasiitide bioloogiat tundvad spetsialistid teavad, et kõige tavalisemad naaskelsabad, ümarussid, piugussid, ankülostoomid kutsuvad esile põletikke, kudede tihenemisi, liiteid, kasvajaid ja infektsioone.  Parasiidid aga elavad ka veresoonkonnas, lümfisüsteemis, kuse-suguorgansüsteemis jne. Parasiitidel puuduvad inimorganismis keelatud kohad, nad on võimelised tungima kõikjale.
Helmindid on miljoneid aastaid arenenud ning kohandanud end eluks inimorganismis ning nad on õppinud end väga osavalt varjama, pettes ära isegi väga kogenud spetsialistid.  Nende invasioon võib kesta aastaid ja aastakümneid.


Antiparasitaarset-tervendavat programmi on soovitatav kasutada täiskuurina:

  • Kuur kestab 3 kuud, milles iga kalendrikuu möödudes tehakse 1-nädalane paus – parasiitide vastsete elutsükkel on enamasti 90 päeva ja seetõttu on kuuri 90-päevane kestus väga oluline.
  • Krooniliste haiguste korral kasutada preparaate minimaalselt 6 kuud kuni soovitud resultaadi saavutamiseni. Ka siin tuleb iga kalendrikuu möödudes teha 1-nädalane paus.
  • Riskigruppidesse kuuluvad inimesed võivad preparaate manustada pidevalt ja iga kalendrikuu möödudes teha 1-nädalane paus.

Antiparasitaarseid-tervendavaid kuure on soovitatav teha minimaalselt 2x aastas ja parem kui seda saaks teha kogu pere üheskoos. Kindlasti võiks kuure teha ka enne välisreise, sest kellele ikka meeldiks hotellitoas veedetud soojamaapuhkus, mõnedel juhtudel aga suudab tugev immuunsüsteem päästa teid isegi väga hullude probleemide küüsist ja osutuda teie kõige odavamaks elupäästjaks. Regulaarselt läbiviidavad antiparasitaarsed kuurid võimaldavad kõrvaldada paljude haiguste peamise põhjuse läbi selle, et likvideeritakse keskkond, mis on parasiitide arenguks sobiv. See on kõige odavam ja võibolla ka kõige tõhusam elukindlustus üleüldse.

Kuidas hoiduda parasiitidest?

Hoolas kätepesu enne sööki ja peale WC külastust. Täiskasvanud saavad olla siin lastele eeskujuks, tehes seda põneva mänguna.


Aed ja puuviljade pesemine enne söömist, mis sellest, et kastemärg õun või peenrast väljatõmmatud ja mullast puhtaks raputatud porgand näib nii isuäratav.


Reisimisel eriline tähelepanu kätepesul, ainult puhta pudelivee tarvitamine, tarvitada hoolsalt pestud puuvilju, pigem keelduda väga eksootilistest roogadest ja suupistetest, kuii pole teada kuidas need on valmistatud


Küüntehooldus nii täiskasvanutel kui lastel, harjumuspärase sõrme suhuviimise vältimine
Lapsed peaksid magama oma voodis, kord nädalas vahetades voodiriideid ja ihupesu. Laagrisse või küllaminekul manitsused ühes voodis magamise vältimiseks.


Laste jälgimine nii lastevanemate, õpetajate, kasvatajate ja hoidjate poolt- halb isu, nihelemine, tuharate sügamine, ebamäärane köha ja kõhuvalu võib olla põhjustatud soolenugilistest. Julge nõupidamine perearstiga ja vastavad uuringud ning ravi.
Regulaarne suurpuhastuse ja märgkoristuse läbiviimine kodudes ja kontorites, tulemuslik võitlus tolmuga, mitte seda lihtsalt ümber paigutades


Liha ja kala süüa ainult kuumtöödelduna, tooreste või pooltooreste lihatoodete vältimine, rääkigu nende pakkujad mis tahes ohutusest ja täielikust kontrollist
Enne raseduse planeerimist peaks iga naine oma tervist põhjalikult kontrollima, sest on parasiite, kes võivad läbida platsentaarbarjääri või võib nakatumine toimuda sünnituse ajal.


Uuringud tegid kindlaks, et joodil, seleenil, mangaanil, tsingil, kroomil ja vasel on  antiparasitaarsed omadused.  Mikroelementide puudujäägi kõrvaldamine kiirendab tervenemist. Mikroelemendid aktiveerivad looduslikud eneseregulatsiooni mehhanismid, mis viivad organismi immuunreaktsioonide täieliku taastumiseni. Toidulisanditest võiks tarbida kasvõi aastaringselt näiteks Cromazin või Maksifam tablette.


Looduslikud vahendid sooleparasiitide väljaajamiseks on tõhusamad kui apteegiravimid (mõjuvad ainult 3-4 parasiidi tüübile), sest mõjuvad kuni 100-le erinevale parasiidi liigile. Neid tuleks manustada koos toiduga. Lülita menüüsse allpool loetletud toiduained, maitsetaimed ja ravimtaimed. Eriti tõhus on soolikarohu, puju, nelgi ja kreeka pähklipuu lehe segu. Teine tugev segu on küüslauk, saialill, võilill ja ingver (hävitavad ka vastsed ja munad).
Joo ainult puhast keedetud vett! 

  • aloe vera (igal kujul),
  • koirohi ja soolikarohi (viimast kahte mitte kasutada raseduse ajal) Joo üks tass koirohu teed 3 korda päevas toidukordade vahepealsel ajal; koirohu teed võib tarbida ka koos soolikarohu teega (solkmete ja linaluu-usside vastu)
  • mesindussaadused – taruvaikõietolm jt.
  • Echinacea (punane päevakübar)
  • nelk (valmista tee, 1 klaasi kohta 5-6 nelki, juua 30 min enne iga söögikorda, nelgipulbrit lisada värskesse ananassi või porgandimahla)
  • kukerpuumari, kollajuur ehk kurkum (mõjutab parasiite nelja ainega)
  • takjas, lavendel, piparmünt, barbariss, elupuu
  • kreeka pähklid
  • ingveringveripulgad
  • kaneel, basiilik, kardemon, koriander, petersell, teeleht, rosmariin, till, sigur, salvei, safran, muskaat
  • Sipelgapuu koor teena,    kapslitena või tilkadena
  • Kassiküünis, võimas looduslik antibiootikum, aitab väljutada parasiite ning kahjustada nende mune
  • Küüslauk mitu küünt päevas. Laste jaoks võib tampida küüslauk puruks piima sisse ning juua seda kogu päeva vältel (igal hommikul tee ka klistiiri küüslauguga).
  • Kukeseen kuivatatult või värskelt, kadakas, kask, jõhvikas
  • Greipfruudi ekstrakt ja greipfruut
  • Kõrvitsa seemneid (vähemalt 100g päevas; soolestiku puhastamiseks juua neist tehtud leent 2 klaasi päevas enne sööki 3 korda päevas; võib võtta ka pastat 100g puhastatud purustatud seemnetest ja 100g meest. Leen: panna 500g purustatud seemneid koos kestadega 1-liitrisesse vette, keeta vesivannil 2 tundi, seejärel kurnata). Kõrvitsaseemned teevad solkmed liikumatuks ja aitavad neid soolestikust välja ajada. Vaata ka seemnesegu võileivale määrimiseks, kõrvitsaseemne batooni.
  • Viigimarjad
  • Toores rabarber – umbes 3-4 vart koorituna 3 päeva järjest, ilma piima ja suhkruta (Diphyllobotrium latum) vastu.
  • artišokk, granaatõun
  • viinamarjaseemnejahu
  • Mädarõigas ja sinep– süüa nii palju ja nii kanget kui suudad. Toimib paelusside vastu.
  • Kõik külpressitud õlid, eriti kreeka pähkli-, maarjaohaka-viinamarjaseemne-seedri-lina- ja aprikoosiõli. Lisada neid salatitele ja toitude valmistamisel.
  •  seesamseesami batoonseesamiõli, seesamipasta,
  • Kardemoni umbes 2 spl segatuna jogurtisse ja aeglaselt alla neelata – paelusside vastu
  • Papaia seemned 4 spl päevas – võib püreestada koos viljalihaga või süüa eraldi (solkmete väljutamist mõjutav)( Ascaris megalocephala ja Ascaris suum )
  • Küüslauk, porgand, kõrvits, ingver, kurkum – võta 12 küüslauguküünt, 300g porgandit, 6 spl kõrvitsaseemneid, 10g ingverit, 1 tl kurkumit, 0,5tl soola, 1 spl mett. Küüslauk, ingver j aporgand riivida, seemned jahvatada, sega kokku. Jaga 3-ks portsuks ja süüa 30 min enne iga söögikorda. Maitse parandamiseks võib lisada kapsast või õuna jt.
  • Pohlad kaneeliga – üks kõhutäis päevas 5 päeva järjest – ümarusside väljutamiseks ( Ascaris suum )
  • Ananass – 5 päeva järjest üks söögikord – imiusside väljutamist mõjutav  (Fasciolopsis buskii).
  • Puneõli umbes 2-10 tilka mõne tl jogurti või mango püreega ja neela kiiresti alla, naistepuna
  • Goji marju umbes 100g päevas kogu ussikuuri vältel või 5-15 päeva. (Ancylostoma sp, Necator Americanus ja Dracunculus mediens).
  • Õunaäädikas – 1 spl õunaäädikat 1 kl keedetud jahutatud vett – 2-4 kl päevas 3 kuud
  • Keeta umbes 10 loorberilehte 1,5l vees 30 min. Võta lehed välja ja joo päeva jooksul nädala jagu.
  • Keeda musta  köömne seemned, hiina pipar, tüümian ja ingver umbes 20 min. Kurna ja joo päeva jooksul. Toimib imiusside vastu (Fasciolopsis buskii)
  • Söö toitu, kus on palju kiudainet (eriti toores köögivili ja täisteraviljatoidud). Ajutiselt väldi kõiki toite, kus on suhkur, ka puuvilju, välja arvatud viigimarjad ja ananass. Sibulaid, kapsast ja porgandeid (neis sisalduv looduslik väävel ehk MSM aitab eemaldada usse). Söö hapendatud ja hapupiima tooteid, kliisid, mustikakisselli tatrajahust
  • Usside vastu toimivad veel: arbuus, banaan,  sinikas, melon, metsmaasikas, nõges, kanep, sidrun, virsik, porgand, pihlakas, rukis, peet, köömen, karulauk, eukalüpt.
  • Ekstreemsematel juhtudel puhasta jämesoolt klistiiri ja jämesooleklistiiriga (2 korda nädalas 4 nädala vältel; klistiiri tegemiseks lisada 3 tl. soola liitrile soojale veele – aitab vabaneda linaluu-ussidest).

Lõigata katki 2 sibulat ja leotada neid 12 tundi ½ liitris vees, pigistada neist mahl välja ja kurnata, juua seda vedelikku tassitäis 3 korda päevas (samal ajal tee klistiire küüslaugu teega). Usside väljutamiseks sobib ka naistenõgese tee klistiir.
Laste usside puhul tee ka senna teed, kurna, pane tee sisse rosinaid, et nad imeksid endasse teed, anna lapsele teelusikatäis neid rosinaid 2-5 korda päevas (tee ka küüslauguga klistiire ja aseta küüslauguküüs pärakusse enne magamaminekut).
Pesta aluspesu, voodiriideid ja linu sageli kuumas vees; hoida toad puhtana, eriti magamistoad (tolmulapiks-põrandalapiks võib kasutada riidetükki, millele on pandud veidi ammoniaagi vesilahust); puhastada ka klosetitooli; haigestunu magagu üksi.
Pärast parasiitide vastast ravi on soovitatav taastada oma soolestiku mikrofloora ja võtta probiootikume vähemalt 7-9 päeva Nii suudab organism tõrjuda edasised parasiitide vallutused.

Toorest hapukapsast, hapukurki

Toiduained mida võiks vältida

  • toores, suitsutatud või külmutatud kala ja liha (lõhe ja siig jt) (paelussi pärast).
  • lehtsalat, kurk ja tomat ( solkme pärast )
  • puhastamata vesi

Kala ja liha võib süüa, kui on korralikult kuumutatud
Salat, kurk ja tomat – neid peaks umbes 15 minutit leotama äädikavees
Kurki võiks ka koorida ja tomatit süüa kuumutatult
Vett peaks keetma vähemalt 5 minutit ja siis jahutama, kurnama või ultraviolettvalgusega mõjutama

NB! Mõttetu on süüa väärt tooteid, kui teil on parasiidid. Tehke keha neist enne puhtaks. Siis jõuavad väärt toitained teie keha rakkudeni ja mitte parasiitide elushoidmiseks.
Mida me parasiitidest teame?
Kõige rohkem tuntakse nn
linaluu-ussikest (naaskelsaba-enterobioos),
solget (Ascarid-askaridoos),
paelussi (Taenia) ja
maksalutikat (Gardia-lamblia).
Peale nende on veel ca 700 erinevat parasiiti. Samas nende diagnoosimiseks ja määramiseks on vähe võimalusi.
Paljudel inimestel ussid haigustunnuseid esile ei kutsu, vahel aga ilmnevad seedehäired ja väsimus. Kui aga näit. ussi noorvorm läbib soole seina ja vereringe kaudu satub teistesse kehaosadesse, võib ta kaasa tuua tõsiseid sümptomeid nahal (sõlmekesed, luupus (parasiitide toksilistest väljaheidetest), lööve koos päraku piirkonna sügelemisega – lastel seetõttu ka nina kitkumine), kehvveresus, valud rindkeres, hingamisraskused, kuiv köha, seedehäired (kõhuvalud, kõhukinnisus ja –lahtisus, gaasid, ärritunud sooled kuni jämesoolepõletikuni, kollatõbi, isutus, iiveldus, kaalulangus), palavik, veri uriinis, nägemise halvenemine, närvitegevuse häired (närvilisus, unehäired, peavalud, võib esineda hammaste tahtmatu krigistamine, mõnikord tekivad langetõve taolised krambid – Kesk-Ameerikas koguni kuni pooled krambijuhud seotud parasiitidega), artriit, vaginiit, suhkurtõbi (eriti lastel), põskkoobaste probleemid, valud seljas ja kaelas,
Väljaheite ehk mustuse proov on väheinformatiivne ja piiratud täpsusega. See proov annab positiivse vastuse ussimunadele juhul, kui organism kubiseb parasiitidest. Veeniverest saab määrata üksikuid liike (lambliad, Ascarid). Umbes 10 liiki saab määrata süljetestiga.

Paelussidel on mitu alaliiki, millest mitmed parasiteerivad rohkem lõunamaades ja annavad rohkem häirivamaid haigustunnuseid (maksas, ajus, kopsudes ja ka luudes), nagu – põistangpaeluss e. Echinococcus granulosus, nudipaeluss e. Taenia solium, nookpaeluss e. Taenia saginata. Viimane esineb ka Ida-Euroopas, levides saastunud väheküpsetatud veiseliha söömisel. Veise lihastes 2 kuuga arenenud soikunud olekus ussi vastsed e. tsüstitsergid, mis inimese soolte seinale kinnituvad, kust nendest 1 või 2 arenevad täiskasvanud ussideks, elades sooles mitmeid aastaid, kasvades mitme meetri pikkuseks ja segmendiliseks (1 segmendi e. lüli suurus on 1,3 x 1cm). Võib tekitada päraku sügelemist ja lülid võivad eralduda aluspesule ja väljaheitele. Skandinaaviamaades jahedaveeliste järvede kalade reostumisel kas inimeste või teiste kalu söövate imetajate väljaheidetega, on oht nakatuda selliseid kalu süües – kas väheküpsetatult või toorelt – laiussi e. Diphyllobothrium latum’i munadega.
Tavaliselt haigustunnused puuduvad; 1% nakatunutest aga jäävad aneemialisteks, kuna uss eemaldab soolest B12 vitamiini ja luuüdis ei jätku B12 vitamiini punastele verelibledele ja neid tekib vähem, nad on vähe värvunud, suuremõõdulised noored vormid, samal ajal ka valgeid vereliblesid ja vereliistakuid jääb verre vähem. Selle seisundi nimi on megaloblastiline aneemia, mille puhul väljaheitest on vajalik otsida laiussi mune. Nimelt paelussil e. parasiitsel lameussil endal puudub seedesüsteem, seetõttu inimese sooles elades imeb oma väliskatte läbi inimese sooles olevaid toitaineid. Selleks paeluss kinnitab ennast peremehe sooltesse pea küljes olevate konksude e. iminappadega ja kasvatab oma pea alla segmente e. lülisid kuni 10m pikkuseni. Mikroskoobi all võib siis leida väljaheites olevaid ussimune ja ussiosiseid.
Ida-Euroopas esinev nookpaeluss (kasvab inimese sooltes kuni 6m pikkuseks) veiseliha tsüstitserkidest ja Kesk-Euroopas esinev nudipaeluss sealiha tsüstitserkidest võib anda tsüstitserkoosi, mis on raskeloomuline haigus, eriti kui tsüstid tekivad ajju, kuid oskusliku ravi korral õnnestub kaks kolmandikku tsüstidest lahustada. Teised paelusside tüübid, k.a. laiuss, alluvad hästi ravile. Paelusside (eriti nookpaelusside) eemaldamiseks võib paastuda 3 päeva, süües ainult toorest ananassi (ananassi bromeliin aitab neid usse hävitada).
Ehhinokokk e. põistangpaeluss on 2-6mm pikkune, 3-4 lülist koosneva keha ning nookudega varustatud päisega. Tema munadest võivad (haigete loomade liha süües) nakatuda loomad – koer, veis, siga, lammas, rebane, hunt, kits, jänes. Koera väljaheide võib reostada ka õuede muru. Saastunud kätelt, reostunud veest või toidult satuvad munad inimese seedetrakti. Maos vabanevad munadest looted, mis vere- või lümfivooluga maksa, kopsudesse või teistesse elunditesse kanduvad. Looteist arenevad vastsed, nn. põistangud, mis võivad kasvada kuni lapse pea suurusteks põietaolisteks moodustisteks, mis sisaldavad allergiat tekitavat vedelikku ja päiseid. Neid eemaldatakse kirurgiliselt. Harvem esineb kääbusviik-paelussi (nakatub inimeselt, kes põeb kääbusviiktõbe).
Paeluss võib põhjustada:
*           tüki tunnetus kurgus, kõril poomistunne
*           pingutusastma
*           enne magamaminekut värske õhu vajadus
*           piimatoodete poolt tingitud probleemid, laktoosi intolerantsus
*           kõhu kinnisus või lahtisus
*           väsimus 16-18.00
*           käte sisepind on punetav
*           vanematel inimestel korduma kippuv põie põletik ja jalgade nõrkus
*           reielihaste valu ja jäikus

Ümarusside klassi kuuluvatest sooleparasiitidest on kõige rohkem levinud askariidid e. solkmed, piuglased ja naaskelsabad e. linaluu-ussid e. niitussid (Enterobius). Solkmed ehk askariidid arenevad 25cm pikkusteks roosakateks inimese peensooles ussimunadest, mis on saadud mustade kätega (lastel saastunud maapinnal ja liivakastis, tolmusel põrandal koeraga mängides) ning saastunud puuviljade, köögiviljade ja marjade söömisel (ka kärbsed võivad solkmete mune levitada!): sooles vabanevad munadest vastsed, kes tungivad sooleseina kaudu veresoontesse ja kanduvad verevooluga maksa ning sealt edasi südamesse ja kopsudesse.

Kopsudest satuvad vastsed neelu, sealt makku ja edasi soolde. Pärast sellist rännakut, mis vältab ligi 3 kuud, arenevad vastsetest suguküpsed solkmed. Vastsete rännak võib tekitada koldelist kopsupõletikku, bronhiiti. Mõnedel isikutel esinevad vahel astmahood, nahal – nõgestõvetaoline lööve. Ajal, mil vastsed viibivad kopsudes, tuntakse rindkeres valu ja pisteid. Haigeid vaevavad köhahood. Solkmetõbe iseloomustavad isuhäired, iiveldus ja suurenenud süljevoolus, aeg-ajalt kõhuvalu, oksendamine (solkmed võivad väljuda suu kaudu). Mõnel haigel tekib kõhulahtisus ja vedelast väljaheitest leitakse solkmeid. Kui solkmeid on sooles arvukalt (sest emane muneb päevas 200000 muna), võivad nad moodustada puntraid ja põhjustada eluohtlikku soolesulgust, ka sapipõie- ja maksapõletikku, sapijuhadesse tungides annavad koolikuid.


Lastel esinevad seedehäired, ka kõrge palavikuga, erutuvusega, lapsed muutuvad jonnakaks koolis, õpivad halvasti. Mitu aastat sooles elades tekitab solge isupuudust, unetust, vahel esinevad langetõve taolised hood ja nägemishäired. Solkme munade avastamiseks uuritakse rooja mikroskoobi abil. Vahel märkavad ka haiged solkmete väljumist roojaga.


Solkmete tunnused:
*           magusa – eriti šokolaadi soov ja ka alkoholi soov
*           tursunud, paistes keha
*           psoriaas, kätte välispinnal ja ka mujal
*           astma
*           üleminekuea probleemid, eriti higistamine kella 2.00 ajal öösel
*           eesnäärmevaevused
*           maksa, sapi ja neerukivid
*           unetus
*           väikelaste koolikud, rahutu magamine
*           väikelaste kordumakippuv kõrvapõletik
*           põskkoopapõletikud


Naaskelsabad e. linaluu-ussid on väikesed valge niidiotsa taolised 1cm pikkused ussikesed, mis liikudes põhjustavad öösiti päraku piirkonna sügelemist, rohkem esineb neid lastel (eriti, kui nad käivad kollektiivides), sest lapsed kipuvad nii sõrmi kui mänguasju suhu panema (millel ussimunad). Ussimune saadakse ka saastunud (toore või vähe keedetud) köögiviljaga. Kuu aja jooksul tekivad soolestikus munadest küpsed linaluu-ussid. Kui laps end kratsib, siis võivad ussimunad sattuda ta kätele ja sealt suhu, ja ring kordub. Nii võib nakkus püsida aastaid. Seetõttu võiks lapse pepu vahele ööseks vaseliinsalvi panna. Linaluu-ussid võivad olla ka laste voodimärgamiste põhjuseks, kuid kõhuvalu linaluu-ussid enamasti ei põhjusta. Kui teisi usse avastatakse väljaheites ussimunade leidmisel, siis naaskelsabasid vaid päraku piirkonna kaape uurimisel ussimunadele (vahel on näha väljaheitel ka usse).


Piuglased e. piitsussid on 3-5cm pikkused soole kanalis munadest arenevad ussid, mis oma terava eesotsaga “õmblevad” läbi soole seina ja tungivad soole seina sügavusse, tekitades seedehäireid, vahel haavandtõve taolist valu, verevalumeid.
Paljud paelussiga nakatumised on välditavad, kui kala ja liha korralikult läbi küpsetatakse,
Trihhin e. keeritsuss on parasiit, mille võib saada sea-, hobuse- või karulihast, ravi ei ole. Nakatatud liha söömisel vabanevad sealt kapseldunud keeritsussi vastsed, mis tungivad läbi soole lümfisoontesse, kust lähevad laiali üle kogu organismi – pesitsema vöötlihastesse kapseldunult kuni 20-ks aastaks. Lisaks seedehäiretele tursuvad nägu ja silmalaud, palavik 39-40 kõigub mitme nädala vältel. Lihased muutuvad valulikuks. Tavaliselt haigus kestab mitu kuud, siis võib haige tervistuda.


Lõunamaades leidub veel parasiite nimega kidaussid (ankülostoomid), mis võivad võivad sattuda organismi nii pesemata kätega kui ka läbi jala – paljajalu käimisel.
Video Parasiidid sooles: nugiussid (helmindid), paelussid, solkmed, naaskelsabad jt
Паразиты в кишечнике: глисты,солитеры,аскариды,острицы,гельминты,черви (симптомы,признаки,лечение): https://www.youtube.com/watch?v=irAUePdaVVo

Vaata ka:

Saabuvate pühade ja soojade kevadilmadega seoses tuletab Päästeamet meelde, et kulupõletamine on seadusega keelatud ning tuleohtlik tegevus. Tiheasustusaladel on lõkke tegemine reguleeritud omavalitsuse õigusaktidega ning hajaasustuses tuleb jälgida rangeid tuleohutusnõudeid.

Soe ja tuuline ilm on muutnud rohtkatte kuivaks ning kergesti süttivaks. „Kuigi maapind ise on

relv1

Politsei pidas Tartus kinni kaks relvaga paugutanud noormeest

21. märtsil pidasid politseinikud kinni kaks meest, kes Tartu linnas inimesi relvataolise esemega ähvardasid ja

error: Sisu on kaitstud!