„Kõik soovijad saavad tõhustustoosi Pfizer või Moderna kuus kuud pärast põhidoosi. Kui on tervisemured või reisiplaanid, on tõhusdoos igati soovitav siiski teha,” ütles tervise- ja tööminister Tanel Kiik vastates inimeste küsimustele seoses COVID-19 kolmanda laine ning vaktsineerimisega.
Esmalt andis ta ülevaate vaktsineerimise käigust, milleks on 761153 / 35011 – vastavalt siis lõpetatud või pooleliolev vaktsineerimiskuur. Kiik osutas, et suurim probleem on need 20 protsenti elanikest, kel pole kokkupuudet ei vaktsiini ega ka haigusega, mis seab need inimesed suurima riski alla.
Küsimusele, kas koroona test hindab ka teisi viirusi rõhutas Kiik, et see testib siiski ainult konkreetset viirust, mitte midagi muud. “Kui olete haige, jääge ikka koju, mitte ei tasu loota selle peale, et kui koroona test on negatiivne, siis oleks justkui kõik hästi. Meil on maailmas viis miljonit surmajuhtumit, kogu arutelu viiruse olemasolu kahtluse alla seadmisel tasub lõpetada,” hoiatas ta.
Ta osutas, et jaburaid jutte, et kogu maailma teadlased ja arstid on koroonaviirusest valesti aru saanud, pole vaja levitada, tervemõistuslik inimene saab sellest aru. Kiik meenutas, et “viirused olid olemas enne inimkonda ja ilmselt jäävad ka pärast meid.”
Tõhustusdoosi on igati soovitav teha
Kiik hoiatas, et iga järgmine viirusetüvi on hullem ning oleks Euroopa tüvi jäänud viimaseks, siis oleksime haiguse juba seljatanud. “Paraku on numbrid läinud üles,“ osutas ta. „Peamine on kaitsta elu ja tervist, sest kui vaatame haiglaravi numbreid, siis vaktsineerimata ja vaktsineeritud inimeste haigestumisel on vahe neli-viis korda. See on reaalne elu.”
Kiik viitas, et vaktsineeritud inimestel väheneb kordades võimalus nakatuda, haiglasse satud või koguni intensiivravi vajada. Muidugi sõltub see, ka sellest, kui värskelt on inimene vaktsineeritud. Sellega seoses jõudis Kiik olulise asjaoluni: kõik soovijad saavad tõhustustoosi Pfizer või Moderna kuus kuud pärast põhidoosi. Ta möönis, et seni kaitseb tõhustusdoos eelkõige eakaid ja eesliinitöötajaid, ent rõhutas, et kuue kuu möödudes on kõigil see võimalus. “Kui on tervisemured või reisiplaanid, on tõhusdoos igati soovitav siiski teha,” lausus Kiik.
Rääkides laste vaktsineerimisest kinnitas ta, et Eesti lähtub Euroopa ravimiameti otsustest, kui kavatseb anda loa alla 12-aastaste vaktsineerimiseks: tuuakse välja riskid ja plussid.
Piirangutel peatudes möönis minister, et Eestis on olnud väga leebe ning hoidnud ühiskonda nii palju kui võimalik avatuna.
Küsiti ka vaktsineerimisest keelduja vallandamise kohta. Kiik vastas: “Tööandjal on õigus riski hinnata. Kõige mõistlikum on vaktsineerimine. On õigus leping lõpetada, kuid need on erandjuhtumid, alati püütakse leida teine võimalus. Kiirabitöös pole siiski mõeldav, et töötaja oleks vaktsineerimata.”
Kiik tõi paralleeli sellega, et keegi ei vaidle turvavöö ega kiivri vastu, ehkki see ei anna ju sada protsenti kaitset – miski pole sada protsenti kindel.
Lastele vaktsineerimine on eriti rangelt kontrollitud
Rääkides laste vaktsineerimisest soovitas ta kindlasti perearstiga nõu pidada, et oleks kindlus. “Ravimiametid ei tee seda otsust kergekäeliselt, ükski vaktsiin ei saa kohe müügiluba, laste müügiloani läks pool aastat, see näitab, kui põhjalik on hindamine, rahulikult vaadatakse andmeid, kontroll on väga tugev,” lükkas ta ümber kahtlused.
Siiski osutas ta, et eakate puhul on haigestumisrisk eriti kõrge ning nende kaitse seda olulisem. Ta pani südamele, et eakate lähedased veenaks ning abistaks inimest, kes veel vaktsiini pole saanud. “Iga inimese panus enda ja pereliikmete kaitsmisel on oluline. Hoida ühiskonda nii avatud kui võimalik – see pole pelgalt riigi, vaid kõigi meie ühine väljakutse,” rõhutas ta.
Kiik soovitas endalt pärida, et mida mina saan teha, et viiruse levikut vähendada ja ühiskonda avatuna hoida.
Minister peatus ka laste testimisel koolis, kus kasutatakse kiirteste. Ta rõhutas, et eesmärk oleks võimaldada kõigil kooli tulla ning isegi kui kiirtest näitab positiivset tulemust, tehakse “päris” test ning selle tulemus on otsustav, sest kiirtestid võivad eksida.
Siit edasi tekkis küsimus testimise hinnast, mis kaetakse täielikult riigi poolt. Kiik kinnitas, et kui nakkus kasvab, koldeid tekib juurde, siis see kulu on määratult kõrgem, kui see, mis kulub testimise peale: kaudsed mõjud on miljardites eurodes.
Veel kuludel peatudes osutas Kiik, et loomulik on maksta COVID osakonnas töötajaile kõrgemat tasu, kuna nende töökoormus ning kaitsevahendite kandmise kohustus on sedavõrd rängem.
Viimaks peatus Kiik ka küsimuse juures, kas algselt kasutatud Astra Zeneca annab üldse kaitse. Ta meenutas, et nii tema ise kui ka enamus valitsuse liikmeid said selle doosi ning see annab igal juhul kaitse, ehkki aja jooksul see nõrgeneb – nii nagu ka teistegi puhul. Seega on ainus võimalus tõhustusdoosi süstimine, kusjuures vaktsiinide ristamine võib anda veelgi tõhusama kaitse. “Usaldame siinkohal arste, mitte sotsiaalmeediat, mitte neid kes sotsiaalmeedias kõva lärmi teevad,” kutsus ta üles mõistlikkusele.
Allikas Pealinn.ee
