On inimesi, kes teavad õhtul väga hästi, et hommik tuleb raske. Nad teavad, et vähene uni muudab nad väsinuks, ärritunuks ja keskendumisvõimetuks. Nad teavad, et järgmisel päeval kahetsevad nad seda, et jälle liiga kaua üleval olid. Ometi kordub sama muster õhtust õhtusse.
Kell saab kümme. Siis üksteist. Siis südaöö. „Ma lähen kohe magama,“ mõtled endamisi. Aga veel üks video, veel üks uudis, veel üks telefonis kerimine või lihtsalt veel natuke omaette olemist. Kui lõpuks voodisse jõuad, on kell juba palju rohkem, kui algselt kavatsesid.
Hommikul ärkad üles ja esimene mõte võib olla: „Miks ma seda jälle tegin?“
Probleem ei pruugi aga olla lihtsalt selles, et sul puudub tahtejõud või distsipliin. Liiga hiline ülevalolek võib olla seotud hoopis sügavamate harjumuste ja emotsionaalsete vajadustega. Mõnikord ei taha inimene tegelikult magamisest loobuda – ta tahab loobuda sellest tundest, et kogu päev kuulus teistele ja lõpuks ei jäänud talle endale peaaegu üldse aega.
Siin on seitse võimalikku põhjust, miks mõned inimesed ei suuda õhtul õigel ajal magama minna.
1. Õhtu on ainus aeg, mis tundub päriselt sinu oma
Päeval tuleb teha seda, mida töö, pere, kohustused ja teised inimesed sinult ootavad. Sa vastad sõnumitele, täidad ülesandeid, ajad asju ja lahendad probleeme. Isegi siis, kui päev lõppeb, võib telefon jätkata oma nõudmiste esitamist.
Õhtul aga muutub kõik vaiksemaks.
Keegi ei nõua sinult midagi. Keegi ei helista. Sa ei pea kuhugi minema. Sa saad lõpuks istuda ja teha täpselt seda, mida ise tahad.
Just sellepärast võib magamaminek tunduda alateadlikult nagu loobumine oma ainsast vabast ajast.
Sa tead, et vajad und, kuid samal ajal tunned, et kui lähed kell kümme magama, jäi päevast midagi sulle endale saamata.
See võib tekitada nähtuse, mida nimetatakse kättemaksuliseks magamamineku edasilükkamiseks – inimene lükkab und teadlikult edasi, et saada tagasi aega, mida ta päeval enda jaoks ei saanud.
Mida sellest õppida?
Kui õhtu on sinu ainus päriselt vaba aeg, ei pruugi lahendus olla lihtsalt „mine varem magama“. Olulisem võib olla see, et hakkaksid endale päeva jooksul teadlikult väikeseid pause ja isiklikku aega jätma.
Kui kogu vabadus on surutud hilisõhtusse, on väga raske sundida ennast sellest loobuma.
2. Sa ei ole tegelikult valmis päeva lõpetama
Mõne inimese jaoks ei ole magamaminek lihtsalt füüsiline tegevus. See tähendab ka päeva lõppu.
Ja päeva lõpp võib olla ebamugav.
Kui oled terve päeva olnud hõivatud, ei pruugi sul olla aega mõelda sellele, mida sa tegelikult tunned. Alles õhtul, kui kõik vaikseks jääb, hakkavad mõtted tulema.
Mida ma homme teen?
Kas ma sain täna piisavalt tehtud?
Miks see inimene mulle nii ütles?
Mis saab sellest probleemist?
Kas ma olen oma eluga rahul?
Selle asemel, et nende mõtetega voodisse minna, otsid endale midagi, mis tähelepanu mujale viiks.
Telefon on selleks ideaalne.
Video on ideaalne.
Sotsiaalmeedia on ideaalne.
Kuni lõpuks on kell kaks öösel ja oled endiselt ärkvel.
Probleem ei olnud tegelikult selles, et sa ei tahtnud magada. Sa ei tahtnud oma mõtetega üksi olla.
3. Sa üritad päeva jooksul kogunenud stressi õhtul maha laadida
Kui päev on olnud pingeline, otsib aju mingit võimalust lõõgastuda.
Mõne jaoks tähendab see filmi vaatamist. Teine mängib arvutis. Kolmas kerib tundide kaupa sotsiaalmeediat. Neljas sööb midagi head ja jääb televiisori ette.
Kõik need tegevused võivad anda hetkeks tunde, et nüüd on lõpuks võimalik puhata.
Probleem tekib siis, kui lõõgastumiseks valitud tegevus ei lõpe õigel ajal.
„Ma vaatan ainult ühe osa.“
„Ma vaatan veel viis minutit.“
„Ma kontrollin korraks Facebooki.“
Ja ühel hetkel on möödunud tund.
Seejärel teine.
Kui selline muster kordub, võib aju hakata seostama hilisõhtut preemiaga. Päev tähendab kohustusi, öö aga vabadust.
4. Sul puudub kindel õhtune rutiin
Kui magamamineku aeg sõltub iga päev sellest, millal parasjagu väsimus peale tuleb, võib keha rütm kergesti nihkuda.
Ühel õhtul lähed magama kell kümme. Teisel kell kaksteist. Kolmandal kell kaks. Nädalavahetusel võib aeg veelgi hilisemaks muutuda.
Keha ei saa hästi aru, millal peaks valmistuma uneks.
Õhtune rutiin ei pea olema keeruline. See võib olla väga lihtne: kindlal ajal lõpetad töö, paned telefoni kõrvale, teed midagi rahulikku, pesed hambad ja lähed voodisse.
Kui sama järjestus kordub iga päev, hakkab keha seda paremini ära tundma.
Väike muutus võib olla tõhusam kui suur lubadus
Ära ütle endale: „Alates tänasest lähen igal õhtul kell kümme magama.“
Kui oled seni läinud magama kell üks või kaks, võib selline eesmärk olla ebarealistlik.
Parem on nihutada aega järk-järgult ja muuta õhtune rutiin võimalikult lihtsaks.
5. Telefon hoiab sind pidevalt ärkvel
Nutitelefon ei ole ainult kell või suhtlusvahend. Sellest on saanud koht, kuhu läheme siis, kui meil on igav, oleme väsinud, tunneme ennast üksildaselt või tahame mõtteid mujale viia.
Probleem on selles, et sotsiaalmeedia ja muu lõputu sisu ei anna ajule selget lõpp-punkti.
Üks video viib teiseni.
Üks postitus järgmise juurde.
Üks uudis järgmise uudiseni.
Sa ei jõua kunagi loomuliku hetkeni, kus võiksid öelda: „Nüüd on kõik.“
Lisaks võib ekraanivalgus ja eriti õhtune ergutav sisu muuta uinumise keerulisemaks.
Kõige lihtsam katse on jätta telefon voodist eemale. Mitte tingimata terveks õhtuks, vaid vähemalt viimaseks pooleks tunniks enne magamaminekut.
6. Sa tunned, et homme ootab sind liiga palju
Mõnikord lükkame magamaminekut edasi, sest homne päev ei tundu meeldiv.
Hommikul tuleb ärgata.
Tuleb tööle minna.
Tuleb lahendada probleem.
Tuleb kohtuda inimesega, kellega tegelikult ei taha kohtuda.
Tuleb teha midagi, mida oled edasi lükanud.
Öö muutub seetõttu omamoodi varjupaigaks.
Kui sa ei lähe magama, ei pea homne päev veel algama.
See võib kõlada kummaliselt, kuid just seetõttu võib inimene alateadlikult unele vastu töötada.
Kui selline tunne on tuttav, tasub endalt küsida: „Mida ma homse päeva juures tegelikult kardan või vihkan?“
Võib-olla ei ole probleem magamaminekus.
Võib-olla ei meeldi sulle see elu, mille juurde sa hommikul ärkad.
7. Sa oled lihtsalt liiga kaua oma vajadusi edasi lükanud
Kõige sügavam põhjus võib olla see, et oled harjunud iseennast viimasele kohale jätma.
Kõigepealt teised.
Kõigepealt töö.
Kõigepealt kohustused.
Kõigepealt probleemide lahendamine.
Ja alles siis sina.
Kui kogu päeva jooksul pole aega puhata, süüa rahulikult, liikuda, mõelda või lihtsalt mitte midagi teha, võib õhtu muutuda ainsaks kohaks, kus saad lõpuks iseenda juurde tagasi tulla.
Seetõttu ei pruugi hiline ülevalolek olla ainult halb harjumus.
See võib olla sõnum, et sinu päevakavas on midagi paigast ära.
Kui sa pidevalt varastad oma unetundidest aega, mida päeval endale ei saanud anda, tasub vaadata mitte ainult magamaminekut, vaid kogu oma päeva.
Miks järgmisel hommikul kõik nii halb tundub?
Pärast liiga lühikest und on loomulik tunda rohkem väsimust, ärrituvust ja raskusi keskendumisel. Unepuudus mõjutab nii vaimset kui ka füüsilist enesetunnet ning korduv vähene uni võib hakata mõjutama igapäevast toimetulekut.
Seetõttu võib hommikul tekkida tunne, et kogu elu on halb.
Tegelikult võib mõnikord olla probleem selles, et aju ja keha lihtsalt ei ole piisavalt puhanud.
See ei tähenda, et kõik sinu eluprobleemid oleksid väljamõeldud. Kui oled oma eluga pikemat aega rahulolematu, tasub seda tunnet tõsiselt võtta. Kuid pärast väga lühikest ööd ei pruugi olla kõige parem hetk teha suuri otsuseid oma elu kohta.
Kõigepealt maga.
Siis otsusta.
Mida teha, kui tunned selle mustri ära?
Ära alusta enda süüdistamisest.
Ütle endale lihtsalt: „Ma saan aru, miks ma seda teen.“
Seejärel mõtle, milline neist seitsmest põhjustest sinu puhul kõige rohkem kehtib.
Kas sa vajad õhtul rohkem oma aega?
Kas sa kardad homset päeva?
Kas telefon on muutunud sinu peamiseks lõõgastumisvahendiks?
Kas sul on liiga palju stressi?
Kas sa ei taha oma mõtetega üksi jääda?
Kui leiad tegeliku põhjuse, on muutust palju lihtsam teha.
Kui näiteks probleem on selles, et sul pole päeval üldse enda aega, ei pruugi telefoni keelamine õhtul probleemi lahendada. Sa lihtsalt leiad mõne muu viisi, kuidas oma vaba aega öösel pikemaks venitada.
Kui probleem on aga selles, et kardad homset päeva, siis võib kasulikum olla tegeleda selle ühe konkreetse asjaga, mis hommikud ebameeldivaks muudab.
Mõnikord ei vaja sa rohkem distsipliini, vaid rohkem puhkust
Meile öeldakse sageli, et peaksime olema produktiivsemad, organiseeritumad ja distsiplineeritumad. Kuid inimene ei saa lõputult ennast tagant sundida.
Kui oled terve päeva andnud oma aega teistele ja tegelenud kohustustega, on täiesti mõistetav, et õhtul tahad lõpuks midagi ainult enda jaoks.
Probleem tekib siis, kui selle vabaduse eest tuleb maksta järgmisel hommikul oma une ja enesetundega.
Seetõttu võiks tänane küsimus olla mitte „Kuidas ma saan sundida ennast varem magama?“, vaid hoopis:
„Mida ma vajan oma päevas rohkem, et ma ei peaks seda öösel tagasi varastama?“
See küsimus võib anda palju ausama vastuse.
Sinu uni ei pea olema võitlus
Kui oled aastaid harjunud hilja üleval olema, ei pruugi muutus toimuda ühe õhtuga. Ära oota endalt täiuslikkust.
Alusta väikesest.
Pane telefon natuke varem kõrvale.
Loo endale rahulikum õhtune rutiin.
Jäta päeva sisse aega, mis kuulub ainult sulle.
Proovi homset päeva mitte karta.
Ja kõige tähtsam – ära käsitle und karistusena, millest pead loobuma selleks, et olla tubli inimene.
Uni on sinu keha ja aju vajadus, mitte raisatud aeg.
Võib-olla ei ole küsimus selles, miks sa jälle liiga hilja üleval olid.
Võib-olla on õigem küsida: mida sa oma elus nii väga igatsed, et oled valmis selle nimel isegi unest loobuma?
Sellele küsimusele ausalt vastamine võib olla esimene samm selleni, et õhtud muutuvad rahulikumaks, hommikud kergemaks ja kogu päev jälle rohkem sinu enda omaks.
