Eesti riik otsib viise, kuidas riigieelarvet tasakaalustada, kaaludes muudatusi perehüvitiste ja -toetuste süsteemis. Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo kinnitab, et vanemapalga vähendamist pooleteiselt aastalt aastale ei kaaluta. Sotsiaaldemokraadid aga on valmis vajadusel langetama vanemahüvitise maksimummäära.
Eesti, kus sündimus on viimase saja aasta madalaimal tasemel, kaalub lastetoetuste ja -hüvitiste vähendamist. Otsused tehakse sotsiaalministeeriumis valmiva analüüsi põhjal. Peaminister Kaja Kallas ei andnud kindlat vastust, kas arutatakse vanemahüvitise maksmise perioodi lühendamist, viidates terviklikule vaatele, mida sotsiaalministeerium 2024. aasta alguses esitab.
Riisalo rõhutab vajaduspõhisuse suurendamise tähtsust toetuste jaotamisel. Võimalikud on nii suurendamised kui ka vähendamised. Marili Paakspuu, ema üheksakuusele lapsele, muretseb, et perehüvitiste muutused võivad mõjutada nende perekonna tulevikuplaane. Riisalo rõhutab, et muudatused vajavad pikka ettevalmistusaega ja arutelud algavad järgmise aasta eelarveprotsessis.
Sotsiaaldemokraatide juht Lauri Läänemets on vanemahüvitise perioodi lühendamise vastu, toetades pigem suuremate summade vähendamist ja väiksemate summade suurendamist. Vanemahüvitis moodustab tuleva aasta eelarvest ligikaudu 400 miljonit eurot, mis on kümnendik kõigist sotsiaaltoetustest.
