Monday , 21 June 2021
toit

Kuidas aidata tarbijal teha paremaid toiduvalikuid?

Kuidas aidata tarbijal teha paremaid toiduvalikuid?

Eestis süüakse liiga vähe täisteratooteid ja köögivilju ning liiga palju küllastunud rasvhappeid, suhkrut ja soola sisaldavaid toite. Tasakaalustamata toitumine soodustab ülemäärase kehakaalu teket ja haigestumist mitmesse mittenakkushaigusesse, nagu südame- ja veresoonkonnahaigused, osa vähkkasvajaid ja II tüüpi diabeet.

Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise 2020. aasta uuringu andmed näitavad, et rohkem kui pooled kõigist 16–64-aastastest vastanutest on kas ülekaalus või rasvunud. Kuna kasvab ülekaaluliste arv ja haigestumine halva toitumisega seotud haigustesse, siis on oluline, et inimestele antaks toidu valikul paremaid juhiseid – näiteks lihtsasti kasutatava ja arusaadava märgisüsteemi kujul, kirjutab Maaeluministeeriumi toiduohutuse osakonna peaspetsialist Külli Johanson.



Toitumisharjumusi aitab suunata parem märgisüsteem
Toidupakendi märgistust saab kasutada kui üht vahendit inimeste toitumisharjumuste suunamiseks. Märgistusel esitatakse juba praegu toitumisalane teave – energia-, rasva-, küllastunud rasvhapete, süsivesikute, suhkru-, valgu- ja soolasisaldus, kuid kas tarbijana oskame selle teabe alusel teha tervise seisukohast parimaid valikuid? Paljud kahjuks ei oska või ei leia aega süvenemiseks, nii et seda teavet tõlgendav märgisüsteem võiks olla suureks abiks.

Euroopa Komisjoni strateegia „Talust taldrikule“ näeb ette, et 2022. a lõpuks töötatakse välja liiduülene kohustuslik pakendi esikülje toitumisalase teabe märgisüsteem (ingliskeelne lühend FOP). FOP-märgisüsteem tähendab, et toidupakendil olevat toitumisalast teavet korratakse tarbijale arusaadaval viisil, näiteks graafiliselt või sümbolitena, et toidu ostmisel oleks kergem olulist teavet pilguga haarata. Eesmärk on suunata inimesi tegema toitu ostes paremaid otsuseid, et seeläbi nende teadlikkust tõsta ja üldisi tervisenäitajaid parandada.

Euroopa Liidus kasutatakse erinevaid märgisüsteeme
Euroopa Liidus ja mujal maailmas on praeguse seisuga kasutusel mitu erinevat FOP-märgisüsteemi: toitainepõhised süsteemid (nt Itaalia patareisüsteem ja Ühendkuningriigi valgusfoor) ning summaarset hinnangut andvad süsteemid (nt lukuaugulogo ja Nutri-Score).

Toitainepõhised süsteemid annavad infot kindlate toitainete kohta kas üksnes arvväärtuste abil, nagu Itaalia süsteemis, või lisaks ka värvide abil, mille näiteks on valgusfoorisüsteem. Summaarset hinnangut andvate süsteemide hulgas on positiivsete logode süsteeme, mida saab kasutada üksnes kindlatele toitumisalastele kriteeriumidele vastava toidu puhul (nt lukuaugulogo, südamemärk). Lisaks on selliseid summaarseid süsteeme, millega antakse üldist ja hinnangulist teavet toidu toitainelise koostise kohta ning mida saab kasutada kõigi toitude puhul (nt Nutri-Score).

Pika ajalooga on Rootsi lukuaugulogo, mis töötati välja juba 1989. a ning mille on kasutusele võtnud ka Norra, Taani, Leedu ja Island. Lukuaugulogo saab esitada nii pakendil kui ka koos lahtiselt müüdava toiduga – näiteks toitlustuses pakutava roa juures, kui toit vastab selles toidugrupis seatud kriteeriumidele rasva-, suhkru-, soola-, kiudaine- ja täisterasisalduselt. Kookide, kompvekkide ja karastusjookide pakenditel ei ole seda logo võimalik kasutada.

Soomes on 2000. a-st saati kasutusel märgis „Südamemärk – parem valik“; sümboli kasutamiseks on määratletud kriteeriumid üheksa põhilise toidugrupi rasva-, soola-, suhkru- ja kiudainesisaldusele.

fop liigid 2

Ühendkuningriik andis 2013. a teada, et mitmeaastase uurimustöö ja konsultatsioonide tulemusena on loodud valgusfoorisüsteem, mille kasutamine on vabatahtlik. Selles FOP-märgisüsteemis antakse teavet toiduportsjonis sisalduva energia-, rasva-, küllastunud rasvhapete, suhkru- ja soolakoguse kohta ning lisaks ka protsendina päevasest võrdluskogusest. Nende toitainete sisalduse iseloomustamiseks kasutatakse värve: madal sisaldus vastab rohelisele värvile, keskmine kollasele ja kõrge punasele värvile; värvid põhinevad toitainete sisaldusele 100 g või ml tootes.

FOP-märgisüsteemide liigid
2020. a teavitas ka Itaalia Euroopa Komisjoni, et soovib kasutusele võtta vabatahtliku nn patareisüsteemi, mis põhineb samuti määratud võrdluskogustel, kuid värvide kaudu toitainesisaldusele hinnangut ei anta. Selles süsteemis on kasutusel patarei sümbol ning energia- ja toitainekogused esitatakse lisaks ka protsendina päevasest võrdluskogusest portsjoni kohta.



2017. a sai Prantsusmaa valmis märgisüsteemi Nutri-Score, mis sisuliselt tõlgib pakendi tagaküljel oleva toitumisalase teabe lihtsamaks viie värvi ja tähe abil. Nüüdseks on see süsteem kasutusel ka Belgias, Saksamaal, Hollandis, Hispaanias ja Luksemburgis. Selle süsteemiga antakse toidule punkte skaalal -15 kuni +40, mille alusel jagatakse toidud toitaineliselt kvaliteedilt paremaks ja halvemaks värvide ja tähtede abil.

Nutri-Score’i skaalal kasutatakse värve tumerohelisest (tähistatakse tähega A) kuni punaseni (E) ning toidud jaotatakse viide gruppi universaalse algoritmi alusel. Ostjatel soovitatakse eelistada tume- ja helerohelise värviga tähistatud A- ja B-grupi toite. Selles süsteemis annab liigne energia-, küllastunud rasvhapete, suhkru- ja soolasisaldus miinuspunkte ning suurem valgu-, kiudaine-, kaunvilja-, pähkli-, oliiviõli- ning puu- ja köögiviljasisaldus plusspunkte, mis liidetakse kokku. Punktisumma arvutatakse kõigi toitude puhul samadel alustel; erandiks on joogid, juustud, loomsed ja taimsed rasvad. Kokkuvõttes tekib hinnanguline väärtus 100 g või 100 ml toote üldise toitainelise koostise kohta, mis võimaldab võrrelda erinevaid toite.

Enamik Euroopa Liidu liikmesriike toetab ühtsele süsteemile üleminekut
Kuigi liikmesriigid, kes on juba oma FOP-märgisüsteemi välja töötanud, soovivad selle kasutamist jätkata, võivad erinevad riiklikud märgisüsteemid takistada Euroopa Liidu ühisturu toimimist. Ettevõtted, kes ekspordivad kaupu teistesse riikidesse, peavad muutma tootepakendid sihtriigis kasutatavale märgisüsteemile vastavaks, kuna tarbijad on harjunud seda teavet saama ja jaeettevõtted eelistavad müüa lisateabega toite.

Erinevate FOP-märgisüsteemide kasutamine siseturul võib lõpptulemusena tähendada lisakulu toiduvalmistajatele ning tekitada tarbijas segadust ja usalduse puudumist. Seetõttu toetab enamik liikmesriike Euroopa Liidu harmoniseeritud FOP-märgisüsteemi väljatöötamist ega poolda riiklike süsteemide jätkumise võimalust, kuid ootused süsteemi täpse olemuse suhtes lähevad riigiti lahku.

Euroopa Komisjon hindab praegu erinevate FOP-märgisüsteemide teadus- ja tõenduspõhisust, tarbijatele mõistetavust jm kriteeriume, et seejärel võtta võimalusel Euroopa Liidus kasutusele üks ja ühine FOP-märgisüsteem. Abiks hindamisel on Euroopa Komisjon palunud Euroopa Toiduohutusametilt (EFSA) teaduslikku teavet. Seda, kas ühise süsteemi väljatöötamisel võetakse aluseks mõni olemasolev märgisüsteem, näitab aeg, kuid eesmärk on luua kõigile liikmesriikidele sobiv FOP-märgisüsteem.

Otsustada on vaja ka seda, kas märgisüsteem tuleb kohustuslik või jääb vabatahtlikuks lisateabeks, kas see võiks olla kirjeldav (toitainekoguseid sisaldav) või hinnangut andev süsteem, värvidega või mitte ning millised toidud peaksid jääma erandiks. Varasemad uuringud näitavad, et inimesed hoomavad teavet paremini, kui märgiga antakse summaarne hinnang toidu toitainelisele koostisele värvide abil. Neid küsimusi käsitleb ka Euroopa Komisjoni tellitav mõjuhinnang.

Uus süsteem peab olema lihtsasti kasutatav ja arusaadav
Milline Euroopa Liidu ülene FOP-märgisüsteem tuleb, seda me veel ei tea, kuid eesmärk on luua teaduspõhine süsteem, mis annaks usaldusväärse hinnangu toidu üldisele toiteväärtusele. Süsteemi plusspoolena võib näha ka asjaolu, et kui erinevad turunduslikud väited, nt toitumisalane väide „väherasvane“, toovad tihti esile vaid toote ühe hea omaduse, siis FOP-märgisüsteem annab ostjale üldisemat lisainfot, mille alusel sobiva toote kasuks otsustada. Lõpptulemusena tekib ettevõtetel suurem huvi oma toodete koostist igakülgselt parandada, mistõttu suureneb tervist toetava toidu valik meie poodides.

Pakenditel antav toitumisalane teave ja tulevane uus märgisüsteem ei ole kindlasti ainsad abinõud, mis lahendaks kõik probleemid, kuid need oleks oluliseks osaks liidu toitumispoliitikast. FOP-märgisüsteem aitaks inimestel teha toitu valides terviseteadlikumaid otsuseid, kuid selleks peaks see olema lihtsasti kasutatav ja arusaadav võimalikult paljudele, st selle mõistmine ei tohiks vajada sügavaid eelteadmisi toitumise vallast. Sellise süsteemi kasutusele võtmisega peab kaasnema ettevõtete koolitamine ja inimeste teavitamine.



Allikas. Maablogi

Jaga

Vaata ka:

sad

Vägivallast loobumise tugiliinile on aasta jooksul pöördutud üle tuhande korra

Vägivallast loobumise tugiliinile on aasta jooksul pöördutud üle tuhande korra Esimese tegutsemisaasta jooksul on vägivallast …

laps

Imiku ja vanema koosmagamise lähendav mõju on müüt

Imiku ja vanema koosmagamise lähendav mõju on müüt Siiani on levinud arvamus, et kui ema …

12586772t1h39c1

Kirsti Timmeri taroskoop 21.-27. juuni: mida toob alanud nädal 12 tähemärgile?

Timmeri taroskoop 21.-27. juuni: mida toob alanud nädal 12 tähemärgile? Kirsti Timmer laob igal nädalal …

suvinepaaripaev 1

Täna on SUVINE PÖÖRIPÄEV, 21. juuni 2021

Täna on SUVINE PÖÖRIPÄEV, 21. juuni 2021 Suvine pööripäev on päikesekalendri aastajaotustähis. „Päev“ (päike) püsib …