Eesti Korteriühistute Liidu poole on pöördunud murelikud korteriühistud seoses energiakulude kallinemise toetusmeetmega – korteriühistute senise levinud praktika kohaselt tehakse ühistute arved peaasjalikult ruutmeetri põhise arvestusega, kuid toetusmeede nõuab, et korterile esitaval arvel kajastuks lisaks lõppsummale ka korteri tarbitud energiakogus kilovatt- või megavatt-tundides.
“Energiakulude kallinemise toetusmeede on kahtlemata vajalik ja väga teretulnud, kuid selle rakendamisel on tekkinud palju segadust,” nentis korteriühistute liidu juhatuse liige ja õigusosakonna juhataja Urmas Mardi.
Samuti muretsevad korteriühistud tema sõnul lisakoormuse pärast, mis korteriühistu raamatupidajal kanda tuleb. “Meie poole pöördub praktiliselt iga päev mõne ühistu murelik raamatupidaja ja kõige lihtsam ning inimlikum oleks, kui toetusmeetme arvestus toimuks korteriühistute senise praktika kohaselt,” märkis Mardi.
Ta lisas, et kui nüüd tuleb tagasiulatuvalt ümber teha kogu ühistu nelja kuu arved, siis on tegemist lisatööga, mis lükatakse taas korteriühistute õlule ning tuleb jällegi kõigil korteriomanikel kinni maksta.
Kuna määruses on toodud ajalised piirangud – neli kuud tagasiulatuvalt, siis on korteriühistutele ümberkorraldusteks suhteliselt vähe aega jäetud. “Nii et kogu see segadus vajaks klaarimist ja täpseid juhtnööre, et bürokraatia head ja vajalikku algatust ei lämmataks,” rõhutas Mardi.
Liit loodab asjasse selgust tuua 19. jaanuaril toimuval veebiseminaril. Veebiseminari kohta saab lisainfot liidu kodulehelt.
Eesti Korteriühistute Liit asutati 1996. aastal Rakveres, organisatsioon esindab ja kaitseb korteri- ja hooneühistute huve riiklikul ja kohalikul tasandil. Praeguseks kuulub liitu rohkem kui 1400 korteriühistut üle Eesti.