-3.6 C
Tallinn
Laupäev 4. veebruar 2023
TervisKonnasilm ja soolatüügas - Ravi

Konnasilm ja soolatüügas – Ravi

Konnasilmad (ing corn, callus) ja soolatüükad (ing wart) on tiheda pinnaga nahamoodustised, mis tekivad enamasti kätele ja jalgadele. Sageli kasutatakse termineid konnasilm ja soolatüügas samatähenduslikena, kuid siiski on tegemist erineva põhjuse ja olemusega probleemidega.

Konnasilmade ja soolatüügaste ravi võib aga olla mõnes aspektis sarnane, mõlemad puhul võidakse näiteks rakendada külmaravi, kuid alati ei ole seda vaja. Väliselt erinevad konnasilmad ja soolatüükad selle poolest, et esimeste puhul meenutab nahamoodustis lillkapsast ja selle peal nahajoonis üldiselt katkeb, konnasilmad on aga paksemad nahaalad, mille pinnal on nahajoonis nähtav.

Mis konnasilmi ja soolatüükaid põhjustab?

Konnasilm ehk klaav on naha sarvkesta piirdunud mõhnataoline paksend, mis on justkui naha kaitsereaktsioon hõõrdumisele ja survele. Konnasilma moodustav paksenenud sarvkiht võib tekitada närvilõpmetele surudes valu, kuid konnasilmad võivad olla ka valutud.

Konnasilmad tekivad rõhu ja hõõrdumise tõttu, mida võivad tingida näiteks mittesobivad jalanõud- kui need on liiga kitsad, aga ka liiga laiad (tekib libisemine ja hõõrdumine). Hõõrdumist võivad tingida ka jalanõude sees olevad õmblused jms. Kätel tekkivad nahamõhnad võivad olla seotud korduva käelise tegevusega näiteks labidatööst või palju kirjutavatel inimestel kolmandal sõrmel, samuti muusikainstrumentide mängijatel. Teket soodustab sokkide mittekandmine ning ka sage kinnasteta töötamine. Riskiteguriteks on ka labajala kuju deformatsioonid.

Soolatüügaste näol on tegemist aga healoomuliste kasvajaliste moodustistega nahal ja neid põhjustab inimese papilloomviirus (HPV). HP viirusel on väga palju erinevaid tüüpe, millest mõned põhjustavad soolatüükaid, teised aga näiteks emakakaelavähki või genitaaltüükaid. Soolatüükaid põhjustava viiruse ülekanne toimub otsese (inimeselt inimesele) või kaudse kontakti (käterätid, esemed, pinnad jt) kaudu. Nahk võib nakatuda saunades ja ujulates. Tüükad võivad edasi kanduda ka juba olemasolevatelt kolletelt, näiteks sõrmeküünte närimisel või habeme ajamisel. Genitaaltüükad täiskasvanutel kanduvad reeglina edasi seksuaalsel teel. Tavaliselt on tüügaste peiteperiood 4-12 nädalat (mõnikord 18 kuud). Nakatumist soodustavad väikesed nahavigastused (sh. lastel küünte närimine) ja haudumus. Mõned inimesed nakatuvad tüügastesse kergemini (SPA riietusruumides, mererannas), samuti on vastuvõtlikumad nõrgenenud immuunsüsteemiga isikud (HIV positiivsed, hormonaalravil patsiendid jt). Ka lastel ja teismelistel esineb soolatüükaid sagedamini.

Millised on konnasilmade ja soolatüügaste sümptomid?

Konnasilmad väljenduvad tihenenud, nahast veidi väljaulatuvate nahaalade ja moodustistena, mis võivad olla vahaja või kuiva pinnaga ning võivad põhjustada valu, eriti surve korral näiteks jalale astudes, kui konnasilm asub talla all. Kui konnasilma tekib kerge põletik või mädanik, siis on see eriti valus.

Soolatüükad on konarlikud ebatasase tiheda pinnaga käsnjad selgelt piirtletud moodustised, mille keskosas võib näha väikseid musti täppe – tromboseerunud väikesi veresooni. Sageli paiknevad need talla all. Soolatüükad võivad olla kõndimisel ja seismisel valulikud.

Kuidas konnasilmi ja soolatüükaid diagnoositakse?

Konnasilmade ja soolatüügaste diagnoosimiseks piisab nahamoodustise vaatlusest arsti poolt, harva on vaja täpsustavaid uuringuid.

Veel artikleid