Hundi poolt tekitatud kahjude ennetamiseks ja vähendamiseks toimuv jaht kestab Eestis novembrist veebruari lõpuni ning selle käigus tohib küttida 144 hunti.
Keskkonnaameti peadirektori asetäitja eluslooduse valdkonnas Leelo Kukk ütles, et Eestis läheb hundil väga hästi, hinnanguliselt on meie metsades praegu 34 hundikutsikatega pesakonda. „Keskkonnaameti kinnitatud küttimismaht on suurem kui eelmisel aastal, kuna hundi arvukus ületab suurkiskjate ohjamiskavas kokku lepitud vahemiku. Keskkonnaagentuuri hinnangul on oktoobri lõpu seisuga kindlalt teada 34 hundikutsikatega pesakonda. Ohjamiskavas on kokku lepitud eesmärgiks tagada 20-30 pesakonna olemasolu, samas vältida kiskjakahjude suurenemine. Käesolev aasta näitab, et pesakondade arvu tõus üle kavas kokku lepitud piiride on oluliselt tõstnud kahjustusi,“ selgitas Kukk.
„Hunt on hakanud tagasi tulema paljudesse Euroopa riikidesse, kus ta vahepeal oli hävitatud ning ka naaberriikides Lätis ja Leedus on arvukus viimastel aastatel pidevalt tõusnud. Eesti hunt on Balti populatsiooni osa ning seetõttu toimub lähiajal Läti ja Leedu kolleegidega seminar, mille eesmärgiks on vahetada infot hundi kaitse ja küttimise korraldamisest kolmes Balti riigis, et tagada antud populatsiooni soodne seisund,“ täpsustas Leelo Kukk.
Küttimismahtude määramisel võttis Keskkonnaamet aluseks Keskkonnaagentuuri esitatud hundi küttimisettepaneku ning Keskkonnaameti kogutud andmed hundi tekitatud kahjustuste kohta.
| Ohjamisala | Küttimismaht |
| Alam-Pedja | 8 |
| Ida-Harju | 10 |
| Hiiu | 0 |
| Ida-Viru | 7 |
| Järva | 12 |
| Lõuna-Läänemaa | 7 |
| Lõuna-Pärnumaa | 6 |
| Viljandi-Valga | 7 |
| Harju | 12 |
| Lääne-Pärnumaa | 10 |
| Lääne-Viru | 9 |
| Pärnu-Rapla | 10 |
| Pärnu-Viljandi | 0 |
| Saare | 0 |
| Tartu-Jõgeva | 3 |
| Põlva-Tartu | 8 |
| Valga-Tartu | 10 |
| Võru | 12 |
| Viru | 5 |
| Põhja-Läänemaa (koos Vormsi saarega) | 3+5 |
| Kokku | 144 |
Tabel: hundi küttimismaht alates novembrist 2023.
Küttimismahtu korrigeeritakse vajadusel jahiaja jooksul vastavalt täiendavate andmete laekumisele. Eesmärk on viia hundi arvukus ohjamiskavas kokku lepitud piiridesse, et aidata kaasa kahjustuste vähenemisele.
2023. aastal on Keskkonnaamet seni registreerinud 301 hundirünnakut kari- ja koduloomadele. Sellel aastal on enim hundirünnakuid toimunud Rapla maakonnas, kus neid registreeriti 51, järgnevad Harjumaa 49, Viljandimaa 40 ja Pärnumaa 38 registreeritud rünnakuga. Kui mullu akteeriti 748 lamba murdmine huntide poolt, siis tänavu on see arv hundijahi alguseks 1110 lammast, viga on saanud lisaks 257 lammast.
Kindlasti peavad olema karja kaitseks suletud ja kindlad nii laudauksed kui väravad. Kaitseks karjamaal on tõhusaim viis korralik kiskjatõrjeaed, millel peaks olema 5-liiniline elektrikarjus, mille alumine traat peab olema võimalikult maapinna lähedal ja ülemine traat/liin 110-120 cm kõrgusel. Oluline on, et kõik liinid peaksid olema korralikult pingestatud ja ka füüsiliselt pingutatud. Karja aitab kaitsta ka tubli ja vastava väljaõppe saanud karjakoer.
Tekitatud kahju ning ennetuse jaoks on võimalik taotleda riigilt kompensatsiooni. Täpsem info hüvitamisest: https://keskkonnaamet.ee/elusloodus-looduskaitse/jahipidamine/looma-ja-linnukahjud
- Hundijahti on lubatud pidada varitsus- või hiilimisjahina 1. novembrist veebruari lõpuni.
- Möödunud jahihooajal kütiti kokku 116 hunti.
