Riigi plaan erastada Omniva on tõstatanud tõsise küsimuse paberil ilmuvate ajalehtede ja ajakirjade tuleviku kohta Eestis. Kuigi riik kinnitab, et lähiaastatel jääb perioodika kojukanne senisel kujul alles, kardavad nii meediaväljaanded kui maakonnalehed, et pärast praeguste lepingute lõppemist võivad hinnad järsult tõusta ning kandepäevade arv väheneda.
Praegu toimub ajalehtede ja ajakirjade kojukanne viiel päeval nädalas, kuid Omniva hinnangul on teenus sügavalt kahjumlik. Ettevõtte juhatuse esimehe Martti Kuldma sõnul ei kata ei posti ega perioodika kande tulud enam tegelikke kulusid ning olukord muutub iga aastaga keerulisemaks, sest paberposti mahud vähenevad kiiresti.
Kuldma sõnul peab ühiskond otsustama, kas postiteenus on lihtsalt tasuline teenus või strateegiliselt oluline osa riigi toimimisest, mida tuleks riiklikult toetada. Tema hinnangul tuleb tulevikus arutada ka seda, kas viiepäevane postikanne on enam jätkusuutlik.
Kõige rohkem teeb olukord muret just ajalehtede väljaandjatele. Õhtulehe peatoimetaja Martin Šmutov tõdes, et suur küsimus algab pärast 2028. aastat, mil lõppevad senised lepingud. Tema sõnul puudub täna kindlus, millised tingimused hakkavad kehtima pärast Omniva võimalikku erastamist.
Meediaettevõtted soovivad, et perioodika kojukannet puudutavad garantiid kirjutataks selgelt postiseadusesse, sest ainult ministri määrustest ei piisa – iga uus minister võib reegleid muuta. Samuti kardetakse, et erastamisprotsessis ei pruugi pabermeedia säilitamine olla enam prioriteet.
Maakonnalehtede jaoks on olukord eriti ebakindel. Põhjaranniku peatoimetaja Erik Gamzejevi sõnul on kohalikel väljaannetel keeruline tulevikku planeerida, kui üks suurimaid kulusid ehk kojukanne võib muutuda ettearvamatuks.
Tema sõnul võib olukord viia selleni, et kohalikud lehed peavad hakkama ilmuma harvemini, muutuma õhemaks või äärmisel juhul paberlehest üldse loobuma. Samal ajal kasvavad kojukandekulud kiiremini kui inflatsioon ning lugejatelt ei ole võimalik lõputult kõrgemat tellimishinda küsida.
Eriti murettekitav on see maapiirkondade ja vanemaealiste inimeste jaoks, kes ei kasuta digimeediat ning kelle jaoks kohalik paberleht on peamine infoallikas. Meediaväljaannete hinnangul võib paberlehtede kadumine jätta kümned tuhanded inimesed infovaakumisse ajal, mil usaldusväärne info on ühiskonnas olulisem kui kunagi varem.
Šmutovi sõnul puudutab võimalik muutus ligikaudu 200 000 paberlehtede lugejat üle Eesti. Tema hinnangul peaks inimeste informeeritus olema riigi prioriteet mitte ainult meedia, vaid ka regionaal- ja julgeolekupoliitika seisukohalt.
Gamzejev lisas, et kohalike ajalehtede roll ei piirdu ainult uudiste edastamisega – need on ka kohalikud tööandjad ning maksumaksjad. Kui piirkondlikud väljaanded peaksid tegevust vähendama või lõpetama, suureneks tööpuudus ning väheneks kohalike omavalitsuste maksutulu.
Regionaal- ja põllumajandusministeerium kinnitab siiski, et lähiajal viiepäevane kojukanne ei kao. Asekantsler Sigrid Soomlaisi sõnul jääb universaalne postiteenus kehtima ka pärast võimalikku erastamist ning kohustused lähevad üle uuele omanikule. Praegune leping kehtib kuni 2029. aasta oktoobrini.
Samas ei varja Omniva, et senine süsteem vajab pikemas perspektiivis ümbermõtestamist. Ettevõtte hinnangul tuleb leida tasakaal teenuse kvaliteedi, ühiskonna ootuste ja rahastamise vahel, sest kahjum kasvab kiiresti. Ainuüksi perioodika kojukande kahjum suurenes eelmisel aastal 1,8 miljonilt eurolt 2,6 miljoni euroni.
Küsimus ei ole enam ainult postis või ajalehtedes. Küsimus on selles, kas tulevikus jääb kõigil Eesti inimestel võrdselt võimalus saada usaldusväärset infot – sõltumata sellest, kas nad elavad linnas või väikeses maapiirkonnas.
