Eesti peaminister Kaja Kallas võõrustas täna Tallinnas Saksamaa liidukantsler Olaf Scholzi. Kahepoolsele kohtumisele järgnes pikem tööõhtusöök koos Läti peaminister Krišjanis Karinši ja Leedu peaminister Ingrida Šimonytėga. Nelja riigi liidrid arutasid Ukraina toetamist, ettevalmistusi NATO Vilniuse tippkohtumiseks ja energiajulgeoleku kindlustamist.
Kaja Kallas rõhutas kohtumisel, et Ukraina võidu ja kestva rahu tagamiseks peab Venemaa Ukrainas lüüa saama ja naasma oma piiridesse. „Kuulun põlvkonda, kellel algselt ei olnud vabadust, seega tean hästi, et vabaduse eest tuleb võidelda. See on ka põhjus, miks toetame Ukrainat nii tugevalt. Võit tähendab Venemaa tagasitõrjumist Venemaa piiridesse. Võit tähendab veendumust, et agressioon lõpeb lüüasaamisega. Mida kiiremini Putin mõistab, et ta ei saavuta oma eesmärke, seda varem see sõda lõpeb,“ lausus Kallas. „Ukraina on maailmale tõestanud, et suudab sõja võita, kui atlandiülene pere seisab tugevalt tema kõrval,“ lisas ta.
Kallas tunnustas Saksamaad Ukrainale antud hiljutise ajaloolise 2,7 miljardi euro suuruse sõjalise abipaketi eest ja ütles, et vaba maailm peab jätkama Ukrainale abi andmist mahus, mis lubab sõja võita. Peaminister lisas, et peame jätkuvalt tegema tööd selle nimel, et kinni keerata rahavood, mille abil Venemaa oma agressioonisõda toidab. Samuti on vaja võtta vastutusele kõik kurjategijad, sealhulgas Venemaa juhtkond. „Ukraina peab võitma võitluse nii vabaduse kui õigluse eest. Karistuseta jäänud kuriteod julgustavad panema toime uusi kuritegusid. Venemaa tänased juhid on ajaloost õppinud, et nende eelkäijad ei ole kunagi pidanud vastutama toimepandud julmuste eest. Kui Venemaad vastutusele ei võeta, siis ei lõppe Venemaa vägivallatsükkel kunagi,“ sõnas Eesti peaminister.
Kallase sõnul peame kaotama hallid alad Euroopa julgeolekus. Selleks on vaja geopoliitilist Euroopa Liitu ning tugevat NATOt. „Kestvaks rahuks Euroopas vajame Ukrainat Euroopa Liidus ja NATOs,“ toonitas Kallas.
Saksamaa liidukantsler ja Balti peaministrid arutasid täna ka Vilniuse NATO tippkohtumiselt oodatavaid tulemusi. Peaminister Kallas tänas liidukantsler Scholzi Saksamaa pühendumuse eest Balti piirkonna kaitsmisele nii NATO lahingugrupi raamriigina Leedus kui ka siinse õhuruumi turvajana. Vilniuse tippkohtumiselt ootavad Eesti, Läti ja Leedu ennekõike NATO uute kaitseplaanide heakskiitmist ning vajalikke sõjalisi võimeid ja ressursse nende elluviimiseks.
„Samuti peame oluliseks, et kõik liitlased tugevdaksid oma kaitsevõimet. Iga NATO liikmesriik peaks panustama üle 2% oma kaitsekulutustesse. Samuti peame leidma viise ja raha Euroopa kaitsetööstuse suurema hooga käima tõmbamiseks. Ometi näeme, et 2022. aastal vähenesid Euroopa liitlaste reaalsed kaitsekulutused 2021. aastaga võrreldes 11,6%,“ ütles Kallas. „Eesti suhtub liitlasena võetud kohustustesse ülimalt tõsiselt – tõstame kaitsekulutusi 3% SKTst ja tugevdame pidevalt riigikaitset. Mul on hea meel välja tuua, et äsja alustasid Eesti ja Läti läbirääkimisi Saksa tootjaga keskmaa õhutõrje ühiseks hankimiseks,” lisas ta.
Kohtumisel arutati ka Balti-Saksa energiakoostöö tihendamist, sealhulgas avamere tuuleenergia valdkonnas.
